Vabandage, olete kahtlusalune…

bigbrotherPolitsei, julgeoleku ja piirivalve amet kasutavad ohutuse tagamiseks ja kuritegude ärahoidmiseks moodsaid tehnilisi vidinaid, mis jälgivad teid tänavatel, kuulavad pealt teie telefonikõnesid ja vestlusi rahvarohketes kohtades, teie kirju ja e-posti kontrollitakse ning piisab ühest läbimõtlemata öeldud või kirjutatud sõnast, ning: Palju Õnne! Olete Kaitsepolitsei, Politsei-Piirivalveameti  kahtlusalune.

Kuidas siis sattutakse kahtluse alla ning kes määrab selle, kes on kahtlustäratav ja kes mitte? Ei imesta küllap keegi kui ütlen, et sellise otsuse langetajaks on arvuti. Õigemini arvutisüsteem Indect, millega on varustatud suurem osa Euroopa lennujaamadest. Süsteem on ühendatud turvakaameratega, mis jälgivad avalikus kohas toimuvat ning teatud algoritmi alusel teeb järeldusi, kes või mis on potensiaalselt ohtlik. Kuid kas sellest süsteemist on ka kasu? Ministrid ja riikide julgeolekuametid loodavad väga, et antud süsteem aitab ära hoida mõne terroriakti ning muudab kulutused julgeoleku personalile väiksemaks. Kuid kas saab usaldada süsteemi, mis on alles nii toores, et ei tuvasta mõningaid objekte ja ajab ohtliku ja ohutu nähtuse segi?

Järgnevalt tutvustan mõningaid turva-ja jälitamissüsteeme.

Infovahetuse jälgimine

Teie Internetis surfamist, saadud ja saadetud e-maile, faksiga saadetud kirju ja telefonikõnesid ei jälgita senikaua, kuni neis pole märksõnu, mis äratavad julgeolekuorganite tähelepanu. Nendeks märksõnadeks on sõnad ja terminid, mis seostuvad relvade, narkootikumide, kuritegude ja terrorismiga. Olenevalt riigist ja riigikeelest nende märksõnade arv varieerub, kuid keskmiselt on  neid 10-2000. Kujutame nüüd ette olukorra:

  1. Teie saadate oma sõbrale kirja, kus kasutate emotsioonide ja meelolu kirjeldamiseks mõnd sõna, mis on turvasüsteemi arvates kahtlane.
  2. Interneti teenuspakkujal on olemas “filter” (Deep Packet Inspection)  mis sõelub välja sõnumid, mis äratasid kahtlust ja saadavad saadud info julgeolekuorganitele.
  3. KaPo-l on ka omad filtreerimissüsteemid, mis sõeluvad omakorda kahtlustäratavad sõnumid välja.
  4. Rämpsufilter eemaldab rämpskirju, ka juba mitu korda kontrollitud kirjade hulgas on rämpskirju.
  5. Julgeoleku ameti uurijad hakkavad tõsiselt uurima kahtlustäratava sõnumi sisu, tausta, saajaid ja saatjaid jne.

Samas on Euroopa Liidul plaanis välja töötada süsteem, täpsemini programm, mis jälgiks ja analüüsiks Internetis ilmuvat infot. Kontrollima hakkatakse sotsiaalvõrgustike, jututubasid, foorumeid, blogisid ja lihtsalt veebilehti. Ühesõnaga, Interneti tahetakse kontrollima hakkata.

Mul tekib küsimus, kas antud tehnika on efektiivne? Ei, ei ole. 2010.aastal analüüsis Saksamaa Julgeoleku Amet 37 miljonit e-kirja, telefonikõnet ja faksiga saadetud sõnumit ja kõigest 213 neist kandsid endas julgeoleku organite jaoks kasuliku infot, mis võib-olla aitasid ära hoida kuriteo või aitasid selle lahendada. Tasuks ka märkida, et DPI ei püüa kinni krüpteeritud sõnumeid, ning kui püüabki on kahtlus kas järgmiste filtrite jaoks on nad kahtlustäratavad ja kas uurijad oskavad krüpteerituid sõnumeid lahti murda.

KIRI

 Jälgimine tänavatel ja rahvarohketes  kohtades

Siin tulevad käiku juba kaamerad ja see kurikuulus turvasüsteem Indect, mida on juba muide kasutatud 2012.aastal Poolas jalgpalli MM-i ajal. Indecti kasutuselevõtu võimalikeks plussideks on paremad tulemused ja kokkuhoid personali pealt, kuna turvasüsteem jälgib ja teeb otsuseid. Turvasüsteemil on juurdepääs kahtlusaluste ja tagaotsitavate nimekirja juurde, ning kui süsteem tuvastab biomeetriliste andmete põhjal rahva hulgast tagaotsitava, saadab ta vastava signaali julgeoleku ametile. Süsteem on väga toores, kuna tema jaoks on tavainimese jaoks igapäevased ja harjumuspärased tegevused kahtlustäratavad, nagu näiteks pikaajaline ühe koha peal istumine, jooksmine avalikus kohas või ropendamine. Turvasüsteem võib ajada pagasi segi lapsega või loomaga ja vastupidi.

Mõnedes olukordades on parimaks ohutuse tagajaks inimene. Näiteks saab inimene alati aru, millal inimene jättis pagasi meelega maha ja millal ta selle unustas või lahkus selle juurest ainult hetkeks. Kuid samas on mõningates olukordades parem usaldada arvutit. Inimesele on omane eelarvamus ja stereotüübid, turvatöötaja kontrollib kindlasti pika habemega ja turbanit kandvat meest, kuid jätab kontrollimata küürus seljaga, lahke näoilmega vanurit. Selles plaanis on arvutil eelis, tema ei tunne sümpaatiat, ta kontrollib kõiki inimesi võrdväärselt.

Kuidas töötab Indect turvasüsteem:

  1. Valvekaamerad peavad ära tuvastama kahtlustäratavad olukorrad: inimeste kogunemine ühte kohta, ropendamine, pagasi järelvalveta jätmine, jooks, pikaajaline ühe koha peal istumine jne.
  2. Valvekaamerad tuvastavad kahtlustäratavad isikud ära ja võrdlevad saadud biomeetrilised andmed kahtlustaluste, tagaotsitavate isikute biomeetriliste andmetega.
  3. Kui süsteemil tekib kahtlus, et inimene võib sooritada kuriteo, saadab ta signaali julgeoleku ametile ja politseinikud peavad inimese kinni.

VALVE

Asukoha määramine ja telefonikõnede pealt kuulamine

Sellest, et julgeolekuorganid saavad määrata kahtlusaluse asukoha tema telefoni asukoha põhjal teavad vist paljud. Seda tehnikat armastatakse näidata märulifilmides ja krimisarjades. Kuid kuidas see protsess ikkagi toimub?

  1. Kui inimene asub koos telefoniga mõne antenni läheduses, salvestuvad lähimas jaamas telefoni IMEI-kood, mille abil saab lugeda telefonimällu salvestatud sõnumeid, kontakte ja muud taolist infot, ning signaaljaamas määratakse 50-meetri täpsusega, kui kaugel telefon asus ühel või teisel hetkel signaalantennist.
  2. Selleks, et määrata reaalajas telefoni asukoht, saadavad uurijad telefonile “vaikseid” sõnumeid. Seejärel mõõdetakse kui palju kulus aega sõnumi jõudmiseks signaalantennist telefonini. Nende andmete põhjal tehakse järeldus, kui kaugel asub telefon. Selliseid sõnumeid saadetakse telefonile mitu korda, kuni telefon üles leitakse.

Siin kirjeldatud jälgimis-ja ohutustehnikal on üks suur miinus: nad rikuvad iga inimese põhiõigusi.  Nagu mainisin eelpool, siis miljonitest sõnumitest, mis saadetakse Interneti teel, vaid mõni üksik neist kannab mõnd väärtusliku infot. Indecti turvasüsteemi algoritmid on toores, ning võivad isegi süütu inimese kahtluse alla seada. Kui tänavatel toimub mõni meelerahutus või rahva hulgas on mõni tagaotsitav inimene, siis julgeoleku amet kontrollib iga inimese telefonimälu sisu.

Selle postituse eesmärgiks ei ole kellegi hirmutamine ega üleskutse võimude vastu võitlemiseks. Selle postituse eesmärgiks on teavitada teile seda, et sõnavabadus pole sugugi nii vaba, nagu poliitikud väidavad, kuid ei tasu väriseda ega karta senikaua, kuni olete sõnakuulekas kodanik ja teil pole midagi varjata. Te peaksite arvestama, et turvasüsteemid ja filtrid ei mõista sarkasmi ega emotsioone ja turvasüsteemi otsused põhinevad algoritmidel. Nii, et piisab ühest valest liigutusest kaamera ees, läbimõtlemata kirjutatud lausest, ning juba te oletegi kahtlusalune.

Allikas: iChip 10/2012

Advertisements

Kirjuta kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s