Kuidas arvuti taga ellu jääda? #1

CompoMan

Arvuti on juba ammusest ajast muutunud osaks meie elust. Nüüdseks on arvuti niivõrd harjumuspärane, et paljud ei kujutagi ette, kuidas suhelda, infot otsida, puhata ja töötada ilma arvutita. Kontoritöötajad veedavad kuni 8 tundi arvuti taga töökohal ja koju tulles istuvad jälle arvuti taha, et stressi maandada, kas suhtlemise, mõne filmi vaatamise või arvutimängu mängimisega. Uuringu tulemused näitavad, et arenenud riikides vaimset tööd tegev inimene veedab arvuti taga ööpäevas keskmiselt 12 tundi. Kas seda on palju või vähe, otsustab igaüks ise. Kuid kuidas mõjub see inimese tervisele?

Nägemine

Silmadega me loeme infot arvuti ekraanilt, see protsess toimub pidevalt, praktiliselt ilma pausideta kogu arvuti taga veedetud aja jooksul. Pidev ekraani vaatamine kutsub elus esile sellise haiguse nagu CVS ehk Computer Vision Syndrom. Millised on selle sündroomi tagajärjed?

Väsimus

eye structureKeskendudes ekraanil toimuvale unustame me vahepeal isegi pilgutada. Pilgutamine on teadupoolest vajalik selleks, et niisutada silma ja eemaldada selle pinnale kogunenud tolmuosakesi. Kui me lõpetame pilgutamise hakkab silma sarvkest kuivama ja silma pinnale kogunevad tolmuosakesed, mis ärritavad silma. Pealegi, kui me tähelepanu keskpunkt ehk ekraan on lähedal, lainevad meie pupillid ning silm kuivab kiiremini. Tulemuseks on valu silmades, valgustundlikkus, silma kaitsemehhanismide nõrgenemine, konjuktiviidi tekkimise ohu suurenemine.

Ripslihase nõrgenemine

Arvuti taga istudes kujutise kaugus silmadest pikka aja jooksul ei muutu, ning ripslihas peab hoidma pikemat aega läätse ühte kuju. See toob kaasa aga ripslihase nõrgenemise ja läätse kuju muutumise kiirus aeglustub, mis toob kaasa lühi-või kaugnägelikuse. Kui inimesel on juba probleeme nägemisega, võib arvuti taga istumine haigust süvendada.

Võrkkesta “läbipõlemine”

See probleem esineb kõige rohkem inimestel, kes töötavad arvutis tekstidega. Kujutis ekraanil muutub väga harva, ning võrkkestal asuvad kepikesed ja kolvikesed saavad pikema aja jooksul muutumatut värvivariatsiooni. Need rakud hakkavad pideva värvide üksluisuse tõttu väsima, ning tulemuseks silmanägemise halvenemine ja raskused pimedas orienteerumisega.

Mida teha?

Lahendus on lihtsamast lihtsam: tuleb lihtsalt iga 30-40 minuti tagant puhata, ringi liikuda ja silmi treenida. Toon välja mõningad harjutused mida võiks teha.

harjutus.silmadelePilgu fokuseerimine

Seda harjutust on kõige parem teha akna all. Vaheldumisi vaatame algul enda näo juures asuvat objekti, näiteks sõrme, seejärel kaugel asuvaid objekte. Kõige parem, kui lähedal olev ja kaugel olev objekt oleksid samal kõrgusel, et ei peaks pilku ära pöörama.

Silmade pööritamine

Vaatame otse enda ette, seejärel pöörame pilgu vasakule, alla, paremale. Seejärel vaatame jälle vasakule, üles, paremale.

Silmade kinnipigistamine

Pigistame silmad mitu korda kõvasti kinni.

Antud harjutused tagavad korraliku silmamunade varustamise verega, lõdvendavad ripslihaseid.  Ärge unustage pilgutada. Võite kleepida monitori äärele märkme “pilguta”. Silmade kaugus ekraanidest peaks olema vähemal 50 cm, pilgu ja monitori vaheline nurk peaks olema umbes 35 kraadi.

227240Ei tasu unustada ka valgustusest, ruumis ei tohi olla liiga hele, ega ka liiga pime. Töökoha asukoha planeerimisel peab arvestama ka valgusallikatega, sealhulgas aknaga. Ekraan ei tohi peegeldada valgust.  Kui siiski peegeldamist vältida ei õnnestu, võib meisterdada monitorile papist katted.

Tugielundkond

Selgroog ja seljalihased

Tööpäev pole veel lõppenud, aga juba valutab selg, õlad ja randmed. Pole midagi parata, klaviatuuri-monitori rinde veteran peabki kannatama, muidu ei kirjutatagi temast kunagi laule ega lugusid. Kuid millised on põhilised probleemid seoses tugielundkonna ja lihastega arvuti taga istudes?

Liiga madal või kõrge laud, nagu ka ebamugav iste võib tekitada teile palju häda. Monitori vale asend sunnib kasutajate ennast ette kallutama, pingutades seljalihaseid ja lisades koormust selgroo lülide vahelistele ketastele. Väsinud lihased hakkavad valutama, vale rüht aga võib tekitada püsivamaid probleeme nagu osteohondroos ja skolioos.  Selgroo valet asendit põhjustavad ka kehvad istmed, mis ei taga seljale toetust kogu selle pikkuses.

Käed, õlad, randmed

Kui teie toolil pole käetuge, ning töö ajal ei toetu teie küünarnukid millegile, hakkate te mõne aja pärast tundma väsimust kätes ja õlgades. Pikajaline töö väsitab veel rohkem kui muidu ning muutub vaimselt raskest füüsiliselt raskeks tööks. Kui teil on juba probleeme seljaga, ning te peate pidevalt muutma oma asendit, muutub olukord veelgi kehvemaks.

227243Mida teha?

Esiteks tehke oma töökoht võimalikult mugavaks. Valige mugav  ja sobiv istumisasend. Leidke oma kätele tuge, keerake monitori asend teile sobivaks. Tõstke tooli kõrgemaks, kui laud on liiga kõrge. Kuid jalad ei tohi rippuma jääda, kui nad jäävad, otsige mingisugust tuge, kuhu saaks jalad panna. Nõudke juhatuselt normaalset istekohta, mis toetaks selga ja millel oleksid käetoed.

Ei tohiks unustada ka puhkust. Puhake iga 30 minuti tagant või igakord, kui tunnete et vajate puhkust. Tõuske püsti ja liikuge natukene ringi. Võite teha järgmisi harjutusi:

Sirutus: Seisame sirgelt, jalad koos, käed ripuvad rahulikult külgedel. Tõuseme varvastele, sirutame rinna ette ja lükkame käed taha nii, et peopesad on suunatud üles. Kordame harjutust mitu korda. Harjutus on eriti kasulik inimestele, kes istuvad laua taga kühmus seljaga, see harjutus lõdvestab seljalihaseid ja parandab rühti.

sirutus

Pendel: Seda harjutust võib teha nii püsti seistes kui ka istudes. Sirutame käed välja, ristame mõlema käe sõrmed omavahel nii, et moodustub omamoodi lukk. Selles asendis tõstame käed pea kohale ja kallutame ülakeha paremale ja vasakule nii, et puus jääb paigale. Kordame harjutust.  Harjutus aitab ära hoida skolioosi.

227246

Harjutused õlgadega:  Tavalised harjutused õlgadega nagu näiteks õlakehitused, üks õlg ette, teine taha, üks õlg üles, teine jääb paigale jne. See harjutus on kasulik õla-ja seljalihastele.

227247

Järgmises osas räägin kuidas mõjutab arvuti inimese närvisüsteemi ja psüühikat.

Allikas:

http://www.ferra.ru/ru/techlife/87061/page-2/

Advertisements

Kirjuta kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s