Kuidas arvuti taga ellu jääda? #2

Närvisüsteem ja psüühika on organismi üks kõige keerukam elundkond. Arvuti taga istudes tekkinud psüühika ja närvisüsteemi vigastused ja probleemid ei ilmne nii pea ega nii silmnähtavalt nagu probleemid nägemise ja rühiga. Kuid probleemide tagajärjed võivad olla väga tõsised. Pealegi kontrollib närvisüsteem kogu organismi, ning kui juhiga midagi halba juhtub, siis teised organid ei saa normaalselt tööd teha.

Krooniline väsimus

Seda sündroomi nimetatakse 21.sajandi tunnushaiguseks. Asi on selles, et inimene kes teeb pidevalt vaimset tööd, ehk kelle töö nõuab pidevalt hallide ajurakkude töötamist maksimaalsel võimsusel hakkab kiiresti väsima, mida ei leevenda isegi täisväärtuslik puhkus. Sündroomi põhjustajaks võib olla pikaajaline töö arvutiga, mis vajab pidevat keskendumist ja tähelepanu.

Kroonilise väsimusega käivad käsikäes ka immuunsüsteemi nõrgenemine, ning sellest tulenevalt haigestumised, mille tekitajatega ei suuda organism täisväärtuslikult võidelda.

Krooniline väsimus ei mõjuta ainult närvisüsteemi, vaid ka teisi elundeid organismis.

Mida teha?

Konsulteerige arstidega: neuroloogi, perearsti, psühholoogiga. Nad määravad teile sobiva ravikuuri. Kuid samas on tähtis ka puhkus, sportimine ja õige toitumine.

Arvuti sõltuvus

Arvutisõltuvust võib jagada kaheks: need kes vajavad pidevat töö tegemist arvutiga, ehk lihtsalt töörügajad ja need kes kasutavad arvutit meele lahutamiseks, ning see on muutunud juba sõltuvuseks.

windowslivewritervideogameaddictiontrueorfalse-baacinternet-addict-12Esimesed üritavad pidevalt arvutiga tööd teha, ning sellisel viisil karjääriredelil tõusta. Füsioloogilisteks probleemideks on nägemise halvenemine, stress, rühihäired. Vaimseteks probleemideks on aga töö üleväärtustamine. Nad hindavad oma tööd rohkem, kui lähedasi ja ennast. Nad võivad end õigustada sellega, et töö lõpetades saavad nad hiljem rohkem puhkust ja rohkem aega lähedastega veeta. Kuid see puhkus kipub kogu aeg edasi lükkuma.

Teised, ehk need, kes armastavad arvuti abil meelt lahutada, olgu selleks sotsiaalvõrgustikud, jututoad, arvutimängud ja lihtsalt Internetis surfamine. Arvutisõltuvus on ohtlikum vaimsele kui füüsilisele tervisele. Kõige ohtlikum on arvuti sõltuvus lasteja noorte jaoks. Arvutisõltlaste hulgas on neid kõige rohkem. Sõltuvus on nende jaoks ohtlik, kuna nende psüühika pole veel lõplikult vormindunud. Psüühikat peaks vormindama pärismaailm, kui seda asendab virtuaalsus, hakkab aju saama valesid ettekujutusi pärismaailmast. Internetis suhtlemine võimaldab kergesti üle saada nendest barjääridest, mis võivad esineda inimesel päriselus.

Tundmatute, teises maailma otsas elava inimestega on kergem suhelda kui näiteks omaenda vanematega. Kui  Internetis suhtlema harjunud inimene hakkab päriselus inimestega suhtlema, ilmuvad need barjäärid taas, ning ei võimalda inimesel normaalselt suhelda. Teine võimalus on see, et kuna barjäärid pole virtuaalmaailmast tulles veel tekkinud, ei oska inimene jällegi teistega suhelda, kuna ta ei tunne pärismaailma suhtlemise piire, reegleid, norme ja moraale. Kui arvuti taga veedetud aeg kipub liiga pikaks, ei pruugi nooruk õppida eluks vajalike teadmisi.

Ei tasu pidada arvuti sõltuvust ainult laste ja noorte haiguseks. Paljude täiskasvanud ja isegi vanurid, kes avastasid alles hiljuti enda jaoks arvuti, võivad samuti muutuda sõltlaseks. Nemad kasutavad virtuaalset maailma kui katet või peidupaika pärismaailma probleemide eest, nagu ka lapsed ja noorukid.

otdyh-za-computerom1.Etapp: Ajaviide

Sellest staadiumist võib inimese kiiresti välja viia. Selles staadiumis on inimene niivõrd huvitatud mängust või Internetist, et see hakkab mõjutama õppe-või tööedukust. Langeb üldine õppeedukus, ülesanded lükatakse edasi.

Tuleks seletada, et see “niisama ajaviide” on inimesele hakkanud tekitama probleeme. Kui jätta sellele staadiumil reageerimata võib alata 2.staadium

2.Etapp: Harjumine

Sellel etapil hakkavad tekkima juba sõltuvuse tunnused. Kui inimene peab katkestama mängu või väljuma Internetist tekivad inimesel hariliku sõltlase sümptomid. Nendeks sümptomiteks on unetus, depressioon, töövõimekuse langus jne. Selleks, et tekkinud stressi maandada kasutatakse kas toitu või uimasteid, nagu näiteks: tarbitakse suurel hulgal kohvi ja energiajooke, alkoholi, nikotiini ja isegi narkootikume. Selles staadiumis võivad esineda füsioloogilised probleemid: ainevahetuse häired, peavalu ja valu liigestes, juhul kui ei saada arvuti taga istuda. Sellele etapile on omane ka inimese huvi kadumine pärismaailma vastu, isegi selle, mis varem pakkus huvi, näiteks kunsti, spordi või vastassoo esindajate vastu. Samuti suurenevad kulutused arvutitele ja Interneti teenustele.

Selles etapis oleva inimese päästmiseks on vaja psühholoogi abi. Kuid ka inimest ümbritsevad peavad talle meelde tuletama pärismaailma olemusolust ja seda, mis on selles head. Arvutisõltlasele peaks tutvustama teistsuguseid puhkamisvõimalusi, näiteks kultuuri tutvustamine, väljasõidud loodusesse või lihtsalt sõltlasega pidev suhtlemine.

addiction3.Etapp: Eemaldumine pärismaailmast

Selles, viimases etapis on inimene juba täielikult sõltvuses Internetist ja arvutist. Talle küll ei paku see enam nii palju rõõmu kui varem, ning tihtipeale istub ta arvuti taga vastu tahtmist, kuid sellest lahti öelda ta ei suuda. Õppeedukus ja töövõimekus on nullis. Suhted lähedastega on rikutud. Sõltlane peaaegu ei kontakteeru pärismaailmaga. Inimese psüühikas on toimunud nii suured muutused, et tal tekivad põhjendamatud agressioonipuhangud, depressioon süveneb ja tekivad enesetapu mõtted. Risk haigestuda suureneb mitmekordselt, kuna immuunsüsteem on nõrgenenud.

Sellest etapist pääsevad iseseisvalt vaid mõned üksikud inimesed. Sõltlane sattub üldjuhul vaimuhaiglasse psüühikahäirete tõttu. Inimesele on vaja professionaalset arstiabi.

Kokkuvõte

Arvuti on loodud töö masinaks, selleks et aidata inimesele keerulisi ülesandeid kergemaks teha. Arvuti on ka hea meelelahutaja, mis võimaldab meil meelt lahutada nii, kuidas ise tahame. Arvuti, nagu iga asi ja nähtus siin maailmas ei saa olla üdini hea või halb. Kõik oleneb kasutajast. Kõik mis on hea ja mida kasutatakse mõtlemata ja piiramatult muutub peagi halvaks nii kehale kui vaimule.

Advertisements

3 thoughts on “Kuidas arvuti taga ellu jääda? #2

  1. Pingback: Arvutimängud: needus või õnnistus? | thetechnorat

Kirjuta kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s