Kuidas valida protsessorit?

cpuProtsessor (CPU-Central Processing Unit) on arvuti aju. Just see pisike kiip vastutab kogu arvuti töö eest. Protsessor võtab vastu signaali, otsustab mida sellega edasi teha ja saadab siis vastavad juhised teistele arvuti osadele. Sellise olulise  jupi valik ei ole lihtne, kuna sellest oleneb, kuidas arvuti töötama hakkab ning turul on mustmiljon erinevat tüüpi protsessorit, kuid mina üritan aidata teil otsusele jõuda, millist protsessorit valida.

Protsessorite tipptootjateks on hetkel Intel ja AMD, nad on mõlemad sarnased kvaliteedilt, suuruselt, võimsuselt ning hinnaerinevus on neil suhteliselt väike.

Protsessori valikul peaks vaatama järgmisi parameetreid:

Taktsagedus  Protsessori taktsagedus määrab millise kiirusega protsessor  ülesandeid täidab, ehk kui kiiresti ta otsuseid vastu võtab ja infot edastab. Taktsagedust mõõdetakse hertsides. Meie aja protsessorite kiirust mõõdetakse Gigahertsides. Mida rohkem hertze, seda võimsam protsessor. Tänasel päeval on müügil protsessoreid võimsusega 1.5-4 või isegi rohkemate gigahertside arvuga protsessoreid. Olenevalt sellest milleks te arvutit kasutate, tuleb valida ka taktsageduse arvuga kiip.

  • 1.5-2 Gigahertsine protsessor sobib, kui arvutit on vaja vaid Internetis surfamiseks ja kontori tarkvaraga töötamiseks.
  • 2-3 Gigahertsine võimaldab juba töötada suuremate graafiliste programmidega ja mängida keskmiste süsteeminõuetega arvutimänge.
  • 3 ja suuremate gigahertside arvuga protsessor võimaldab töötada professionaalsete video-, pildi- ja helitöötlustarkvaraga, luua ja hallata serverit ning mängida suuri, kõrgete süsteeminõuetega arvutimänge.

Protsessori tuumade arv. Kõik on kuulnud, kuidas nende tuttavatest tehnikafännid uhkustavad suure hulga tuumade arvu üle protsessoris. Tänasel päeval on arvuti korralikuks tööks vaja rohkem kui üht tuuma protsessoris. Tuumade arv näitab, mitu protsessi korraga on protsessor võimeline teostama.  Varem olid kõik protsessorid ühetuumalised, kuid programmide ja OS-de süsteeminõuded muutusid suuremaks ja protsessori taktsagedus muutus suuremaks.

Protsessor ei suutnud enam nii suurt taktsagedust kontrolli all hoida, ning seepärast hakkati tootma mitmetuumalisi kiipe. Kiibi taktsagedus jaotati tuumade kaupa ära, nii et kõigil tuumadel on ühesugune taktsagedus.  Tavaliste koduarvutite puhul piisab 2-tuumalisest protsessorist. See saab hakkama kontori tarkvara ja mõningate arvutimängude töös hoidmisega. Rohkem tuumi on  vaja kõrgete süsteeminõuetega arvutimängude ja programmidega töötamiseks.

Protsessori mälu. Või teisisõnu vahemälu, selles mälus säilib ajutiselt info, mida on vaja protsessoril mõningate otsuste tegemiseks, infovahetus mälu ja protsessori vahel toimub välkkiirelt, kuna mälu töötab samal sagedusel mis protsessor. Mida suurem on arvuti vahemälu, seda võimsam on protsessor.

Pesa. See on kõige tähtsam parameeter protsessori ostul. Pesa on protsessori koht emaplaadil. Pesade tüübid protsessoril ja emaplaadil peavad olema ühesugused. Veel peaks arvestama emaplaadi kiibistikuga: protsessori ja kiibistiku tootjad peavad olema samad.

Näide:  Intel® Core™ i5-3350P 3.1GHz 6MB LGA1155

Intel Core i5-3350P Protsessori nimetus

3.1GHz Protsessori taktsagedus

6MB Vahemälu suurus

LGA1155 Pesa tüüp

Lisa infot saate http://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/contentlibrary.html

Advertisements

2 thoughts on “Kuidas valida protsessorit?

Kirjuta kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s