Arvutimängud: needus või õnnistus?

Video-game-addiction-012-geeksmashIga inimene, kes elab praegusel ajal on oma elus kasvõi üks kord kokku puutunud mõne arvutimänguga: on selleks Street Fighter kuskil mängusaali automaadis või siis mingisugune tänapäevane arvutimäng. Ühed ütlevad, et tegemist on hea nähtusega, kuna see aitab igapäevast stressi maandada, teised aga väidavad, et tegemist on 21.sajandi needusega. Selles postituses arutlen arvutimängude kasulikkuse ja kahjulikkuse üle.

Arvutimängudest rääkides tahaksin alguses rääkida mängude neutraalsest mõjust, sellest mis ei ole tegelikult ise enesest halb ega hea. Arvutimängud on loodud selleks, et lahutada meelt. Arvutimängude arendajad ei taha teha oma toote kasutajatest mingisugust zombie-t, keda saaks oma äranägemise järgi ära kasutada. Samuti nagu ei taha kööginugade valmistajad, et nende tooteid kasutataks kellegi tapmiseks. Kuid praktika näitab, et kööginuge kasutatakse ka peretülides ründe-või kaitserelvaks ja arvutimängude sõltlased võivad koolitulistamisi ja terroriakte korraldada.

maxcharacterArvutimängudes on loodud hiiglaslikud virtuaalsed maailmad, kus iga inimene võib olla see, kes ta ise tahab olla. Ta võib olla kangelane, kui ka kurjam. Ta võib teha seda, mis on pärismaailmas keelatud, võib minna sinna, kuhu pärismaailmas minna pole võimalik. Arvutimängude maailmas ei pea kordama ühte tegevust mitu korda, maailm on interaktiivne: paar minutit tagasi olid sa tühjade taskutega kodutu ja nüüd oled sa juba kallis riietuses inimene, kellel on taskud raha täis ja omad kallist autot, mille võid iga hetk sodiks sõita.

Inimene ei pea eriti pingutama, et saada mõni oskus selgeks. Ta võib ühe klahvivajutusega luua ja teise klahvivajutusega hävitada. Ning praegusel Interneti ajastul, on suurimaks ja tähtsamaks arvutimängude osaks nende sotsiaalsus. Enam ei pea jooksma mängukonsooli ja plaatidega sõbra koju, et saaks koos mängu mängida. Nüüd võib mängida koos teises maailma otsas elavate inimestega. Just see muudab arvutimängu palju interaktiivsemaks. Ning see kõik köidab väga inimesi, eriti neid, kellel pärismaailmas ei lähe nii, nagu tahaks.

Plussid:

  • Arvutimängud on muutunud interaktiivseks, nende arendamine ei kaasa enam ainult programmeerijaid ja kunstnike. Tänapäevaste arvutimängude arendamises kasutatakse mänguloo väljamõtlemiseks tuntud stsenariste ja kirjanike, muusikat mängude jaoks loovad tuntud heliloojad ja muusikud, mängu loomisel kasutatakse kõige uuemaid tehnoloogiaid ja virtuaalmaailma joonistavad tuntud ja professionaalsed kunstnikud ning disainerid. Sellest tulenevalt on mõningate mängude muusika muutunud meeletult populaarseks, mänguloo ja-maailma põhjal kirjutatakse raamatuid, tehakse filme jne.
  • gamer-womanArvutimängude abiga saab maandada igapäevast stressi. Paljud inimesed istuvad koju tulles kohe arvuti taha, et maandada töölt, koolist või lihtsalt päeva jooksul kogunenud stressi. Paar tunnikest autoga rallitades või paar vastaste väge hävitades on stress justkui kadunud. Kuid stress kaob ainult siis, kui mängitakse mõõdukalt.
  • Mõni mängumaailm või tegelased võivad olla nii huvitavad, et inimene hakkab uurima mängus olevate tegelaste ja mängumaailma tausta. Näiteks, kui mängus toimub tegevus keskajal, siis inimene hakkab uurima keskaja ajalugu. Inimesele võivad meeldida kaklusmängud, sellised nagu Tekken, Street Fighter jne. ning ta hakkab võitluskunste õppima. Inimesele  meeldivad seiklusmängud ja ta hakkab ajaloost huvituma.
  • Enamik turul olevatest arvutimängudest on inglise keelsed ja sellepärast on paljud sunnitud õppima inglise keelt selgeks et aru saada, mis mängus toimub. Mängumuusika võib niivõrd meeldima hakkata, et inimene hakkab mõnel pillil mängima. Või nagu minu puhul, suur osa mängudest mida ma kavatsesin mängida, ei hakkanud tööle, ning hakkasin uurima arvuti ja OS sisemaailma, ning siis avastasin kui huvitavad võivad olla arvutid ja nende sisemaailm ja mida kõike saab seal teha.
  • Inimesed väidavad, et arvutimängud arendavad selliseid oskusi nagu orienteerumist ja reaktsioonikiirust, kuid kõik oleneb mängust ja mängimisele kulutatud ajast. Kui mängides veedetakse liiga palju aega, hakkavad need oskused kuluma.
  • Group-of-young-people-textingSotsiaalne pool. Peaaegu kõikidel praegustel arvutimängudel on olemas selline funktsioon nagu “Multiplayer”. Internetiühendus võimaldab inimestel mängida üksteisega ülemaailmse võrgu vahendusel. Inimesel võivad tekkida sõbrad, nii mängu-kui ka pärismaailmas. Inimesed hakkavad üksteisega suhtlema ning vahel tekivad isegi abielupaarid.

 

Miinused

Arvutimängude peamiseks miinuseks on mängusõltuvus, ning sellest tulenevad probleemid.

  • video-game-addiction6-thumb-500x384Ajaraiskamine: inimene ei pane isegi tähele, et iga kord, kui ta istub arvuti taha, hakkab ta seal üha rohkem aega veetma. Tähtsad tegemised, sellised nagu õppimine, töö ja perekond lükkatakse edasi, et saaks rohkem aega veeta arvutimänge mängides. Kui inimesel tekib sõltuvus, ei pane inimene tähele seda kui palju oma elust on ta raisanud mängimisele. Samal ajal, kui sõltlane mängib arvutimänge ja vallutab virtuaalmaailma kindlusi saavutavad tema eakaaslased häid tulemusi võistlustel ja viktoriinidel, saavad häid töökohti ja loovad perekondi.
  • windowslivewritervideogameaddictiontrueorfalse-baacinternet-addict-12Psüühikahäired. Arvuti/arvutimängu sõltvusel on 4 staadiumi: esimene on lihtsalt ajaviiteks mängimine ja teisel staadiumil tekivad inimesel tõsisemad psüühiline sõltuvus, kus närvide rahustamiseks arvutist eemal olles hakkavad sõltlased kasutama nikotiini, kofeiini, alkoholi ja isegi narkootikume. Inimene on väga passiivne pärismaailma vastu, ta ei tunne mingisugust huvi selle vastu, ning isegi loomulik soo jätkamise tung kaob tagaplaanile. Need tegevused ja hobid, mis varem pakkusid huvi jäävad unarusse. Sõltlane vajab pidevat mängus olemist, et tunda ennast normaalselt.  3. ja 4.staadiumis olev sõltlane võib tunda ennast kehvasti, sõltlasele on omane agressioon, antipaatia, egoism (ta ei hooli ei endast ega teistest). See toob kaasa probleeme suhetes pereliikmete ja sõpradega. Inimene ei saa enam aru, mis on pärismaailmas vastuvõetav ning mis mitte. Inimene solvub kergesti, tekib depressioon kuna kõik ei ole nii kerge nagu mängus ja selle pärast süveneb ta rohkem virtuaalmaailma (arvuti sõltuvusest saate lugeda siit).
  • 24228281Sotsiaalsed probleemid: inimesele võib tunduda, et tal on palju sõpru ja tal on väga huvitav elu, kuid tegelikkuses, ei pruugi inimesel ühtegi sõpra olla. Sõbralistis võib olla tuhandeid inimesi, ning ühtegi pole ta päriselus kohanud. Virtuaalsed sõbrad võivad toetada virtuaalmaailmas, aidata vallutada kindlust või otsida varandust, kuid samas ei pruugi sõltlasele pärismaailmas keegi appi tulla. Nagu ma ütlesin varem, inimese psüühikas toimuvad sellised muutused, et ta ei suuda suhelda inimestega pärismaailmas. Inimene jätab unarusse suhted sõprade, lähedaste ja pereliikmetega, tihti tekivad tülid, inimene pettub pärismaailma probleemidega kokku puutudes ja põgeneb jälle virtuaalmaailma.
  • Füsioloogilised probleemid. See on juba iseenesest mõistetav: pikaajaline arvuti taga istumine tekitab silmanägemise halvenemise, vale istumisasend põhjustab rühihäireid. Vähene liikumine ja vale toitumine põhjustab rasvumist ja probleeme südamega ja seedeelundkonnaga. Arvutimängusõltuvus võib tekitada ka kofeiini, nikotiini ja alkoholisõltuvust. Ühesõnaga kaasnevad südame-ja veresoonkonnahaigused, närvisüsteemi haigused, seedeelundkonna haigused, psüühikahäired jne.
  • Rahalised probleemid: Sõltlased kulutavad mitte ainult hindamatut aega mänge mängides, vaid ka suuri summasid, et osta endale tegelasi, mänguaega, mängusiseseid atribuute jne. Samuti kulutatakse suurel hulgal raha igat sorti mänguteemaliste esemete peale: särgid, mänguasjad jne. Ning muidugi erinevate arvutiosade ostmisele.

Kokkuvõte

Kokkuvõteks võib öelda, et arvutimängudel võivad olla nii head kui ka halvad mõjud. Tihtipeale räägivad inimesed sagedamini just arvutimängude halvadest mõjudest, unustades nende heast mõjust. Selle põhjuseks võib olla see, et sagedamini nähakse agressiivseid, punetavate silmadega noorukeid, kes istuvad ööpäevade kaupa arvuti või konsooli taga, mitte andekaid ja harituid inimesi, kes said tõuke loomiseks ja õppimiseks arvutimängudest. Arvutimängude mõju oleneb täiesti nende kasutajast ehk mängijast.

Advertisements

Kirjuta kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s