Iga asi kulub ajapikku. Kivi kulub vee all olles siledaks, liigesed ning luud muutuvad ajapikku hapramaks. Nii on ka arvutiga, mis muutub ajapikku aeglaseks. Kodu-kootud eksperdid annavad foorumis arvuti kiirendamiseks abivalmilt nõu: “puhasta ventilaator tolmust puhtaks!”, “Lase viirusetõrjel oma tööd teha!”, “Lase opsüsteem re-installida!” Kuid need nõuanded ei pea alati vett.
Selles postituses räägin ma paarist levinumast müüdist, mis peaksid arvutile uut jõudu andma ja selle väledamaks tegema, kuid tegelikult need nõuanded alati ei aita.
Müüt #1: Kõiges on süüdi viirused
Tõsi, arvutiviirused ja eelkõige ussid võivad aeglustada masina tööd, kuna nende ülesandeks võib olla arvutisüsteemide rivist välja viimine. Kuid mõni pahatahtlik programm tahabki jääda märkamatuks ja teha oma sigadusi mitmeid aastaid, nii et arvutikasutaja ega viirusetõrje teda ei kimbutaks. Seepärast on mõni pahavara ehitatud nii, et see kulutaks minimaalselt arvutiressursse. Arvuti võib olla üks pahavarast kubisev masin, kuid siiski töötada nagu äsja karbist välja võetuna.
Seega pole alati kõiges viirused süüdi. Kuid sellele vaatamata on need siiski ohtlikud ja need võivad arvutikasutajatele palju pea-ning südamevalu tekitada. Seepärast on mõistlik lasta viirusetõrjel masin regulaarselt läbi tuhnida ja üles leitud pahalased hävitada.
Müüt #2: Puhkusepildid koormavad meie arvutit
Ma olen kuulnud tuttavatelt: “arvuti on aeglaseks muutunud, peaks vast need vanad dokumendid ära kustutama”. Ei. See ei tee kellegi arvuti kiiremaks. Välja arvatud juhul kui kõvakettal on ruumi alles vaid alla gigabaidi. Sellisel juhul võib olla aeglustumises tõesti süüdi ruumipuudus. Kuna arvutis olev tarkvara vajab töötamiseks ruumi, kus hoiustada ajutisi faile ja kui pole ruumi, siis võib masin tõesti muutuda aaaaaaaaaaaaaaeglaseks.
Kui kõvakettal on ruumi vaid paarsada megabaiti, siis tuleks alustuseks jooksutada puhastusprogrammi, nagu näiteks CCleaner ja seejärel vanad ning ebavajalikud failid ära kustutada või siis salvestada välisele andmekandjale.
Müüt #3: Uus arvutikomponent teeb arvuti kiiremaks
See on vast üks kõige tõetruum müüt, mida ma kuulnud olen, aga see ei vasta alati tõele. Uus kõvaketas või mälukaart võib tõesti aparaadi töö sujuvamaks ja kiiremaks teha, kuid siinpuhul on palju aga-sid.
Esiteks see, kas arvuti töö muutub uue detaili mõjul sujuvamaks, oleneb arvuti opsüsteemist, selle seadistustest ning loomulikult ka soetatatavast detaili näitajatest. Võtame näiteks ette traditsioonilised kõvakettad, HDD-d. Nende töökiirust määratakse tavaliselt pöörete arvu järgi sekundis (RPM). Mida suurem on näitaja, seda kiiremini leitakse vajalikud andmed üles ja seda sujuvamalt ja kiiremini arvuti talitleb. Kuid asi on selles, et kui te vahetate vana kõvaketta välja suurema mahu ja pöörlemiskiirusega kõvaketta vastu, siis hariliku arvuti kasutamise puhul need ekstra paarsada pööret sekundis ei tee mingisugust ilma.
Uue kõvaketta vahetamine on asja väärt siis, kui te vahetate vanakooli HDD uuema põlvkonna SSD vastu. SSD on põhimõtteliselt üks suur mälupulk, ning andmete otsing ning liikumine toimub sellel kiiremini kui HDD-l. Suuremahulised SSD-d on küll kallimad kui harilikud kõvakettad, kuid uue SSD ost on korralik investeering.
Uue mälukaardi lisamine arvutisse võib küll teha aparaaditöö nobedamaks. RAM-s hoiustatakse teadupoolest ajutisi faile, mida programmid vajavad jooskvalt oma töös. Mida mahukam RAM, seda rohkem infot sinna mahub, ja seda kiirem on ka arvuti. Kuid üks probleemidest, mis võib esineda, on opsüsteemi versioon. Asi on selles, et 32-bitine Windows toetab vaid kuni 4 gigabaidi RAM-i. Te võite ju paigaldada arvutisse ka 4, 8, 16 ja 32 GB-id mälukaarte, kuid sellest pole mingit tolku, kuna opsüsteem tahab kasutada vaid osa sellest.
Müüt #4: Registripuhastus teeb asja korda
Internetis võib leida tuhandeid programme, mis lubavad teha arvutitöö kiireks ja sujuvaks ning selleks tuleb reklaamtekstide sõnul teha arvutiregister puhtaks. Kuid ausalt öeldes on tegemist vaid turundustrikiga.
Arvutiregister on andmebaas, milles opsüsteem ja teised programmid hoiustavad oma seadistuste kohta käivaid andmeid. Registrisse võivad olla jäänud vanad failid, mis kuuluvad juba eemaldatud tarkvarale, ning loogiliselt mõeldes pole nende hoiustamisel enam mingisugust mõttet. Jah, need pole nipsasjakesed, mida peaks mälestusena oma arvutis hoiustama, kuid ega nende hävitamisest mingit kasu ka pole. Üldjuhul on need paarisaja kilobaidised failid, mille kustutamine arvutile mingisugust turboboost-i ei anna. Pealegi, registripuhastajad võivad kustutada ära ka vajalikud failid, mis teeb opsüsteemile viga. Registripuhastusse ei tohiks mingil juhul kergekäeliselt suhtuda.
Müüt #5: OS re-installimine teeb imet
Alati on võimalik kõike otsast peale alustada. Sama kehtib ka arvutite puhul ning kasutaja saab oma arvuti täiesti puhtaks teha ja alustada sisulise poole pealt samasuguse arvutiga ja opsüsteemiga, nagu see oli esimesel päeval. Loomulikult mõjub selline protseduur arvutile värskendavalt, kuna kõvaketas on praktiliselt tühi, konfliktis olevad protsessid on katkestatud ning pole enam sadu rakendusi, mis oma tööga RAM-i ära ummistaks.
Kuid siin on paar probleemi. Esiteks tuleb kasutajal uuesti kõik vajalikud failid uuesti kõvakettale salvestada ning programmid installida, mis on aeganõudev protsess. Teiseks, kui te paigaldate tagasi kõik failid ja programmid, siis võib arvuti taas samasse seisundisse langeda, nagu see oli enne opsüsteemi re-installi. Tekib siis küsimus, milleks siis oli vaja OS-i taaspaigaldamisega jännata?
Alternatiivseks lahenduseks oleks arvutis leiduvate failide n-ö kloonimine. Selle protsessi käigus tehakse kõigest arvuti kõvakettal olevast peegelpilt. Erinevus harilikust backup-st seisneb selles, et kloonimise käigus tehakse koopia praktiliselt igast kõvakettal olevast bitist. Juhul kui arvuti peaks ära väsima, siis saab kasutaja mõningas mõttes ajas tagasi minna. Ütleme kui kasutaja tegi viimase tagavarakoopia kuu aega tagasi, siis ta saab minna tagasi samade failide, programmide, seadistuste ja seisundi juurde, mis oli arvutil kloonimise hetkel.
Kui teile meeldis see artikkel, siis palun jagage seda teile meelepärases sots.võrgustikus
tehnikarott 