Ka Android tunneb lavahirmu

Värisevad jalad, kuiv kurk ning une olekus aju – neid ja  paljusid teisi sümptomeid on tundnud vast igaüks, kes on  pidanud rahva hulga ees esinema.  Antud seisundit tuntakse kui lavahirmu ning seda kogeb teadlaste sõnul 95% maamuna elanikkonnast. Möödunud nädalal hakkasid levima teated, et lavahirm võib halvata ka Androidi masinaid, kusjuures masinate põetavad sümptomid on inimlooma omadest palju tõsisemad, kuna Androidi lavahirm muudab selle äärmiselt haavatavaks. Vaatame lähemalt, mis on  see lavahirm (Stagefright), miks on see ohtlik ning kuidas sa saaksid oma seadet võimalike ohtude eest kaitsta.

3 viisi kuidas Androidi ekraanilukust mööda hiilida

Inimese mälu on selline salakaval asi, mis toimib siis kui see pole oluline ning kriitilistel hetkedel kipub see alt vedama. Sa võid ju mäletada oma põhikooli aastate lemmiklaulu sõnu, kuid näiteks alles paar nädalat tagasi määratud parool võib olla lootusetult meelest läinud. Kui sul on meelest läinud Androidi ekraaniluku kombinatsioon, saab aparaati edaspidi kasutada ainult ehk  kaminakaunistusena. Kuid keegi vast ei taha mitmesaja eurost nutiseadet niisama lebama jätta. Kuidas aga aparaati sellisest kurvast saatusest päästa  ning turvalukku teadmata seadet lahti lukustada?

Kuidas leida kadunud Õuna seadet?

Statistika näitab, et pikanäpumeeste lemmiksaagiks on viimaste aastate jooksul olnud Apple’i AiFõunid. See on ka arusaadav, kuna isegi kasutatud Apple-foni eest saab pandikas või Okidokis kätte üsna viisaka rahasumma. Kuid  mida tuleb teha selleks, et oma jalutama läinud iSeade üles leida?

Kuidas teha mälupulgast paroolivarast?

Sa ju ei annaks oma kauge sugulase pooltuttavale oma koduvõtmed ning loa seal veidi ringi kolada? See oleks läbimõtlematu samm, kuna kodust võib sinu vara kaduma minna või siis lõhutakse mõni hinnaline ese ära. Küll aga lubad sa töö-või kursusekaaslasel oma arvutiga ühendada mälupulka, kuna arvad, et midagi ohtlikku ju selles pole. Kuid siinkohal sa eksid. Mälupulgal võib pesitseda mitmeid pahalasi, mis võivad sinu arvutist praktiliselt märkamatult kõige tähtsamad andmed varastada.  Selles postituses seletan sulle lahti, kuidas luua ühte sellist pahalast ning jagan nõuandeid, kuidas sellise rünnaku ohvriks langemist vältida.

Mida teha kui Android läheb kaduma?

Vahel ikka juhtub, et telefon läheb kaduma või krabab mõni narkogoolik bussipeatuses selle su näppude vahelt ning paneb plehku enne, kui sa millestki aru saad. Sinu elu lahutamatu tehiskaaslane on läinud koos selles olevate sõnumite, piltide, videote, äppide ja mängudega. Võib tunduda, et elu ongi  läbi ning sa ei saa kunagi oma kullakallist räni-klaasi-plastmassi tükki tagasi. Kuid lahendus on olemas ning tänapäeval on olemas kümneid meetodeid, mis aitavad sinu seadet üles leida. Seega kuivata pisarad ning asu oma aparaati otsima.

Mis on turdvara ja kuidas sellest lahti saada?

Möödunud nädalatel oli IT- uudisportaalide tähelepanu keskmes Hiina elektroonika seadmete tootja Lenovo ning selle toodang. Tuli välja, et Lenovo arvutitesse oli  eelpaigaldatud rakendus, mis seadis ohtu arvutikasutaja ohutuse ja privaatsuse. Kuid miks satub arvutisse selline tarkvara, mida tegelikult ei lähe tootjal ega kasutajal kunagi vaja ning võib olla kasutajale isegi ohtlik?

Kogu tõde küpsistest

Mina veetsin oma aastavahetust teelürpijate kodumaa pealinnas Londonis, mis oli omalaadne kogemus kuid üllatavam arvutinohiku vaatenurgast oli see, mis juhtus kui ma otsustasin seal olles veidi internetis surfata. Minu üllatuseks praktiliselt iga veebilehe reklaamibänneril oli kuulutus, et Inglismaa tütarlapsed tahavad minuga kohtuda. See tekitas minus veidinatuke kõhedust. Kust reklaamiagentuur teab, et ma olen vallaline meessoost isik, kes viibib Inglismaal? Tuleb välja, et minu arvutis on peidus nuhk, kelle nimi on Küpsis. Veebi Küpsis.

Kuidas hüpikakendest lahti saada?

Ülemaailmse veebi avarustes ringi kolades võime me sattuda selliste ebameeldivate asjade otsa nagu hüpikaknad. Võime vast kõik nõustuda, et ei-tea-kust välja kargavad aknad, milles kutsutakse üles lehte like’ma või siis mõnd toodet ostma, ei tekita kelleski rõõmupuhangut. Selles postituses vaatame, kuidas nendest pisikeste südamerabanduste tekitajatest lahti saada.

Miks mälupulk on nüüdsest kurjajuur?

Küllap vast on iga arvutikasutaja teadlik sellest, et ei tasu toppida oma arvuti USB-pessa kahtlase päritoluga mälupulki ning ei tohi ka oma mälupulka toppida kahtlastesse USB-pesadesse. See on küberturvalisuse üks kümnest käsust. Hiljuti avastasid turvaeksperdid viisi, kuidas muuta ükskõik millise USB-seadme väga ohtlikuks häkkimise tööriistaks.

Kuidas sattuda luureteenistuse huviorbiiti?

Seoses viimase aja  NSA skandaalide ning üle-maailmse paranoiaga on maailmas üha rohkem inimesi hakkanud muretsema oma privaatsusest ning võtma ette abinõusid, et oma eraelu välismaailma eest kaitsta. Kasutusele võetakse VPN-d, krüpteeritakse kiirsõnumeid ning e-kirju jne. Kuid sellised abinõud võivad tuua kaasa kasutaja privaatsuse asemel hoopis luureteenistuse tähelepanu.

Pilk, mis avab kõik uksed

Samsungi tulevase tahvel-telefoni, Note 4 kohta käivad kõlakad, et selles hakkab olema silmaiirise skänner, mis võimaldab kasutajal oma telefoni lahti lukustada lihtsalt sellele pilku peale visates. Kõlab justkui ulme, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut, võib ulme üsna varsti saada reaalsuseks. Millised silma biomeetrilise tuvastusvahendid on praegu kasutusel ning kas neid saab ka nutiseadmetes rakendada?

Kas Facebook Messenger on ohtlik?

Hiljuti sattus minu Facebook-i uudisvoogu üks veebileht, millel väideti, et Facebook Messenger’i rakendus on ohuallikaks kasutajate privaatsusele, et see tehakse hiljem tasuliseks ja üleüldse on see igavene kurjajuur, millega tuleb võidelda. Minul tekkis küsimus, kas oht on reaalne ja kas meie, tavakasutajad, peaksime valvel olema või on jälle tehtud sääsest elevant ning olukord pole tegelikult sugugi  hull?

Mis on kirjavea hind?

Internetis surfates võib ikka juhtuda, et veebilehe nime aadressilahtrisse kirjutades vajutab näpp mõnd valet klahvi ning Google-st saab „Goole“ või Facebook-i asemel trükite „faebook“. Justkui pisiasi, kuid tegelikkuses võib sellise näpuvea hind olla üsna kõrge. Soovitud veebilehe asemele sattute te sarnasele lehele, millel võib teid oodata, kes-teab-mis. See võib olla paroodia mõnele populaarsele lehele või siis pahavarast kubisev veebisait.

Naeratus! ehk kuidas telefonikaamera meie järele luurab

Ühes oma postituses ma kirjutasin, et kräkkerid võivad tavakasutajat jälgida võrgu vahendusel veebikaamerat kontrollides. Seoses NSA skandaaliga on arvutikasutajad teadlikumad ohtudest ning kleebivad veebikaamera objektiivi kinni. Kuid on üks kaamera, mille kaudu võib kurjategija meie tegevust jälgida, ning seda kaamerat kanname me tahes-tahtmata endaga iga päev kaasas. Antud postituses räägin ma teile, kuidas võib kräkker teie telefonikaamerale ligi pääseda ning milliseid meetmeid enda kaitseks ette võtta.

Mis on Heartbleed ja kuidas ennast kaitsta?

7. aprillil teatas Codenomiconi ning Google-i turvaspetsialistid, et maailma levinumas turvaprotokollis on avastatud kriitiline turvaauk, mis seab ohtu 2/3 kõigist Interneti veebilehtedest. Antud postituses kirjutan ma sellest sellest turvaaugust lähemalt ning jagan ka nõuandeid, mida enda kaitseks ette võtta.

Miks on Internetivabadus kadumas?

Selle aasta 14.jaanuaril tühistati USA Apellatsioonikohtu otsusega  2010.aastal FCC (Federal Communications Commision) poolt määratud reeglid ja seadused, mis tagasid neti neutraliteedi. See kadumine tähendab seda, et USA teleoperatoorid ja Interneti teenuspakkujad võivad seada Interneti kasutamisele teatud piirangud. Selles postituses räägin ma täpsemalt, mis on netineutraliteet, mis selle kadumine kaasa toob ning toon välja argumendid netineutraliteedi poolt ja vastu.

3 MWC-l silmapaistnud telefoni

Käesoleval nädalal toimus Barcelonas iga-aastane Mobile World Congress, mille raames tutvustatakse igasugu vidinaid, peamiselt  mobiiltelefone ja selle juurde kuuluvat.  Minule torkas kõrva kolme telefonimudeli nimed: Ara, Boeing ja Black. Selles postituses räägin ma lähemalt, mis on nendes telefonides niivõrd ebatavalist.

Miks on Õuna kasutajad ohus? [TÄIENDATUD]

21.vaabruaril ilmus iOS-i uuendus, mis lapis kinni kriitilise SSL/TLS ühenduse turvaaugu. Mainitud turvaauk võimaldas häkkeritel varastada Õuna seadmete kasutajate andmeid. Selles postituses tuleb juttu SSL-st, mida antud turvaauk võimaldab kurjategijatel teha ning mida peaksid kasutajad enda andmete kaitseks ette võtma.

Miks ei tasu tundmatule numbrile tagasi helistada?

Telefon sumiseb vaikselt taskus. “Näh, juba panigi toru ära. Imelik. Ma pole sellist telefoninumbrit varem näinud. Ehk helistas see kena tütarlaps, kellega ma eile õhtul tutvusin? Või helistatati hoopis seoses selle töökohaga, millest ma olen ammu unistanud? Ma peaks kohe kindlasti tagasi helistama!”. Ja siis me helistame tagasi, mis võib osutuda väga suureks veaks. Selles postituses räägin ma sellest miks on ohtlik helistada tundmatutele numbritele.

Milleks otsingumootorile termostaat?

Eelmise nädala esmaspäeval ilmus uudis sellest, et Google ostis Nest-i nimelise ettevõtte, mis toodab nutikaid termostaate ja suitsuandureid. Kohe pärast uudise ilmumist hakkasid Internetis ilmuma (vandenõu) teooriad selle kohta, miks siis Google selle termostaatide ja suitsuandurite tootja ära ostis. Selles postituses toon ma välja paar oletatavat põhjust, miks Google seda tegi.

Mis on jailbreakimine?

Eelmise nädala pühapäeval, ehk 22.detsembril teatas evad3rs-i nimeline jailbreak-i entusiastide kogukond, et nemad said valmis iOS 7 vabastamisega. Selle nädala üheks peamiseks teemaks on olnud tehnika valdkonnas just iOS 7 jailbreak. Kuid mis see jailbreak õietigi on?

9 jõulu-teematilist pettust, millest igaüks peaks teadma

Jõulud on aeg, mil peaks veidi maha rahunema ning veetma aega oma sõprade ja lähedastega. See on aeg mil me kaotame oma valvsuse ning võime teha midagi sellist, mis rikub ära pühade meeleolu. Ohud varitsevad meid nii kodus, tänavatel kui ka Internetis. Selles postituses räägin ma teile 9 petuskeemist, mis hakkavad Internetikasutajaid ohustama just pühade ajal.

Mis ohustab nutikaid?

Me kanname oma nutikaid telefone ja tahvelarvuteid endaga igal pool kaasas, need on alati käeulatuses, neid kasutades veedame me päevas mitmeid tunde ja vahel usaldame sellele ka meie kõige suuremaid saladusi. Kuid mis juhtub siis, kui mõni kurjade kavatsustega inimene otsustab meie elektroonilisele kaaslasele kallale minna? Tagajärjed võivad olla vägagi kahetsusväärsed, me võime ilma jääda nii seadmest, selle mälus olevatest andmetest ja halvemal juhul jääme ilma ka oma rahast ja väärikusest. Selles artiklis räägin ma põhiohtudest, mis võivad teie nutitelefoni ja tahvelarvuteid ohustada.

Ka USB-pesad vajavad kaitset

Tänapäeval räägitakse juba väikestele koolijutsidele inimeseõpetuse tunnis sellest,  mis asi on kondoom ning milleks seda kasutatakse. No ma usun, et ma ei pea rääkima sellest, mis on harilikke kondoomide sihtotstarve. Kuid kas te olete kuulnud midagi USB-kondoomidest? Ka meie elektroonilised seadmed võivad sattuda ohtlikesse vahekordadesse ning selle tagajärjed võivad seadme omaniku jaoks olla päris kahetsusväärsed.

NSA kõikenägev silm

Möödunud suve kõige kuumemaks teemaks on olnud NSA, Snowden, PRISM ja USA valitsus. Inimesed on arutanud ja arutavad siiamaani, kuidas siis võib nii olla, et Internetis polegi privaatsust. Kas tõesti valitsus jälgib igat meie sammu?! Kuid kõikides nendes kuulujutudes, intervjuudes, artiklites ja muus taolises ei pöörata erilist tähelepanu ühele tähtsale asjale, nimelt programmile nimega PRISM. Mulle hakkas see süsteem huvi pakkuma ja sellele ongi pühendatud see artikkel.

Hüvasti parool!

10.septembril esitles Apple kaks uut iPhone-i mudelit, mis kannavad nime iPhone 5s ja 5c. Viimane on tähelepanuväärne sellepoolest, et selle müügihind hakkab olema 100 dollari võrra madalam kui keskmise iPhone hind. iPhone 5s on aga huvitav sellepoolest, et mudelisse on sisseehitatud sõrmejäljelugeja, mis pidavat kaasa aitama paroolidest loobumisele.

Status update: Tulge mind paljaks röövima!!!

Ma usun et iga arvutikasutaja on kuulnud sellest, et korterivargad kasutavad oma uute ohvrite otsimiseks sotsiaalvõrgustikke. Inimestele meeldib uhkustada Facebookis või Twitteris sellega, et nad said endale mõne uue kalli vidina osta või siis saavad endale lubada puhkuse soojal maal. Sellist sorti infoga ei aja inimene ainult oma sõbralistis olevaid inimesi kadedaks, vaid lisab ennast ka  röövlite või korterivaraste potentsiaalsete ohvrite nimekirja. Hiljuti pani uste müügiga tegelev ettevõte Distinctive Doors portaali Visual.ly üles skeemi, kus on täpselt kujutatud, kuidas kurjategijad kasutavad sotsiaalvõrgustikke  oma töös ning skeemis on ka mõningaid nõuandeid, kuidas mitte langeda korterivaraste ohvriks.

Meie aja Frankensteinid

Kas te olete kunagi unistanud viiruse loomisest? Mitte arvutiviiruse, vaid täiesti tavalise viiruse nagu HI-viiruse või gripiviiruse loomisest? Või ehk olete unistanud sellest, et saate üks päev toppida endale sisse mingisuguse mikrokiibi, mis teeb imevigureid? Kui vastasite jaatavalt, siis ärge muretsege, teie taolisi inimesi on maailmas palju ning mõningad neist on hakkanud oma unistusi täide viima.

Mängime reklaamiagentuuriga peitust

Nagu ma juba rääkisin eelmise nädala postituses “iga klikk on hinnas”, koostatakse praktiliselt iga Internetikasutaja kohta toimik, kus on väljatoodud kasutaja veebi käitumisharjumused: milliseid lehekülgi ta igapäevaselt külastab, millist sorti  ja mis kaubamärgiga tooted kasutajale meeldivad jne. Seda toimikut kasutavad reklaamiagentuurid selleks, et teada millist reklaami ühele või teisele Internetikasutajale näidata. Kui teile tekitab selline reklaam ebamugavust või te tahate veebiruumis uitamisel natuke  privaatsust, siis on mul teile pakkuda paar nippi ja nõuannet, kuidas Internetis reklaaminuhkide eest oma jälgi varjata.

Ettevaatust! Kahjurvara!

Kahjurvara on tarkvara, mille eesmärgiks on kasutades ära arvutisüsteemi nõrku kohti rikkuda süsteemis olevaid faile või varastada andmeid. Paljud blogijad on sellest kirjutanud, ning taolist infot leidub ka eesti keeles piisavalt, kuid mina kirjutan seda artiklit sellepärast, kuna kavatsen tulevikus kirjutada igast kahjurvara liigist pikemalt, täpsemalt nende töö põhimõttest ning ehk isegi sellest, kuidas selline monstrum valmis teha. Praeguseks aga peate leppima nende lühikirjeldusega.

Häkkeri eetika

Häkkeritel, nagu ka igal vähemusgrupil on omad reeglid, kombed ja koodeksid, see on eriti oluline  sellistes kogukondades, kus igaühest võib saada kogukonna hävitaja, ning kes võib väljaspool seda tegutsedes halva maine tuua tervele kogukonnale. Niisiis toon välja häkkerite koodeksi.

Häkkeri Manifest

Ma tõlkisin eesti keelde kuulsa häkkeri The Mentori manifesti, mille ta kirjutas pärast seda, kui ta arreteeriti. See manifest annab kõige täpsema ülevaate häkkeri mõttemaailmast.

Kuidas saada häkkeriks?

See küsimus tekib iga inimese peas, kes  jälgib virtuaalmaailma uudiseid.  Kas inimesi röövitakse tänavatel, pannakse pimedas keldris arvuti taha, ning sunnitakse valitsuste andmebaase lahti muukima? Pole muidugi välistatud, et ka nii võib juhtuda. Kuid üldjuhul saadakse häkkeriteks, kui inimesel on piisavalt arvuti alaseid teadmisi ning huvi arvutimaailma vastu. Mida oleks vaja teha selleks, et saaks uhkusega häkkeri tiitlit kanda?

Mis on häkkimine

Häkkimine on tarkvara, arvutivõrkude, andmebaaside ja muu taolise sisse murdmine erinevatel eesmärkidel. Häkkimise eesmärgiks on panna tarkvara, andmebaasid ja arvutivõrkud enda kasuks tööle. Häkkeritest oleme me juba rääkinud. Räägiks õige nüüd sellest, millega nad tegelevad ning millised on häkkimise eesmärgid.

Virtuaalmaailma elukas: Häkker

Kui öeldakse sõna “Häkker” siis üldjuhul mõtlevad inimesed selle sõna all kurja geeniust, kes loob ja saadab viiruseid laiali, mis kustutavad tavakasutajate arvutite pealt andmeid, murrab valitsusasutuste serveritesse sisse, varastab isiklike andmeid, pangakaartide paroole jne. Sellise mulje jätavad meile meedia ja filmikunst. Kuid mis elukas see häkker on?

Vabandage, olete kahtlusalune…

Politsei, julgeoleku ja piirivalve amet kasutavad ohutuse tagamiseks ja kuritegude ärahoidmiseks moodsaid tehnilisi vidinaid, mis jälgivad teid tänavatel, kuulavad pealt teie telefonikõnesid ja vestlusi rahvarohketes kohtades, teie kirju ja e-posti kontrollitakse ning piisab ühest läbimõtlemata öeldud või kirjutatud sõnast, ning: Palju Õnne! Olete Kaitsepolitsei, Politsei-Piirivalveameti  kahtlusalune.