RAM ehk Random Access Memory on arvuti väga oluline osa, mis koostöös protsessoriga vastutab selle eest, kui kiiresti suudab arvuti tööd teha. Kui te panete arvuti ise kokku või teil on juba arvuti, kuid tahate arvuti veidi kiiremaks muuta operatiivmälu arvel, siis peaks „lühimälu“ valikul arvestama järgmiste tehniliste näitajatega.
RAM on arvuti mäluks, kuhu salvestub kogu vajalik info arvuti töötamiseks. See sisaldab kõiki neid otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema. Tegu on omamoodi ooteruumiga, kus käsud ja järelpärimised ootavad protsessori vastuvõttu.
Mälu tüüp või tehnoloogia Mälutüübi valikul peaks esimese asjana vaatama, millist tüüpi on võimalik ühendada arvuti emaplaadiga. Olemas on 3 põhilist mälutüüpi:
- DDR: Esineb vaid vanadel arvutitel, eelkõige nendel mudelitel, mis ilmusid enne 2003.aastat.
- DDR2: Esineb paljudel meie aja arvutitel, sellel on kõige parem hinna-kvaliteedi suhe. See on piisavalt võimas, kui esinevad eelkõige arvutitel mis toodetud enne 2009.aastat, ning eraldi ostes võib nende hind olla kõrgem kui DDR3 tüübiga RAM-del.
- DDR3: Seda tüüpi mälu esineb kõige uuematel arvuti mudelitel, see on kõige kiirem ning energiasäästlikum kui eelmiste põlvkondade mälukaartide tüübid.
- 2014.aastal ilmuvad masstootmisesse DDR4 tüüpi mälud, mis energiasäästlikumad kui DDR3-d ja suudavad efektiivsemalt töötada suuremate taktsagedustega RAM-dega.
Taktsagedus Peaaegu igal arvuti osal määrab töö kiiruse taktsagedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides ning selle suurus oleneb mälutüübist, ühe tüübi raamides võib taktsagedus olla erinev.
- DDR2 puhul on taktsageduse kiirus 667-1066 MHz, optimaalne kiirus 800 MHz.
- DDR3 tüübil võib taktsagedus olla 800 kuni 1600 MHz, optimaalne kiirus 1333 MHz.
Kui arvutil on kaks ühesuguse mahuga RAM-i, siis võimsam neist on suurema taktsagedusega mälu.
Arvestage, et kui te lisate valmis ehitatud arvutile mälu, siis peab see oleme sama taktsagedusega, mis olemasoleval RAM -l. Asi on selles, et arvuti valib töö jaoks väiksema taktsagedusega mälu, ning kui te lisate väiksema taktsagedusega mälu kui olemasoleval, siis aeglustab see kogu süsteemi tööd. Kui aga lisate võimsama operatiivmälu kui juba olemasolev RAM, ei anna see midagi juurde, kuna arvuti valib tööks vähemnõudlikku mälu. Mälumaht selle juures ei mängi mingisugust rolli.
Mälu maht. Kõige rohkem on müügil 1-2 Gb mahuga RAM-d. Optimaalne valik oleneb sellest, milleks te arvutit kasutate. Interneti ja kontori tarkvara kasutamiseks piisab ka 1 GB-st, mängude, graafika tarkvara ja uuemate OS-de jaoks on vaja vähemalt 2 Gb. Kuid pidage meeles, et nõrga protsessori miinuseid suur mälu maht ei heasta.
Kui arvuti summaarne mälumaht on üle 3 GB, siis peaks arvutil olema 64-bitine operatsioonisüsteem. Asi on selles, et 32-bitised „ei näe“ rohkem kui 3.25 GB mahulisi RAM-e. Suuremate vendade nägemine on parem, nemad saavad töötada kuni 192 GB mahulise operatiivmäluga.
Mälu kiirus. Mälu kiiruse all mõeldakse aega, mis kulub signaali edasisaatmiseks ja ülesande täitmiseks. Täpsemalt öeldes ajavahemiku signaali saatmise ja ülesande täitumise vahel. Lühidalt öeldes, mida väiksem ajavahe, seda parem. Kahest sama suure taktsagedusega mälust kiirem on väiksema ajavahega RAM.
Tootja Eelistama peaks tuntud arvuti osade toojaid nagu Kingston, Corsair, Apacer jm. Kui te lisate mälu valmis ehitatud arvutile, siis parem oleks, kui uus mälu oleks samalt tootjalt mis olemasoleval RAM-l. Vahel juhtub, et erinevate tootjate mälukaardid keelduvad koostööd tegemast.
Selleks, et valida operatiivmälu, on vaja mõista nende markeeringust. Markeeringus märgitakse mälutüüp ja taktsagedus. Näiteks DDR2-800. Vahel märgitakse mälutüüp tähtedega PC (PC2, PC3). Sellise markeeringu puhul vastab DDR2-800-le PC2-6400. Selleks, et teada saada taktsagedus, tuleb markeeringul olev number jagada 8-ga ja vajadusel ümardada.
Operatiivmälu valik ei ole väga raske ülesanne, kuna tehnilisi parameetreid pole eriti palju. Kuid siiski, kui tahate et operatiivmälu mõju arvuti kiirusele oleks maksimaalne, peaksite arvestama paljude teiste arvuti osade parameetritega.
tehnikarott 
Üks kommentaar “Kuidas valida RAM-i?”