Keskajal kutsuti Siiditeeks marsruuti, mida mööda kaupmehed tõid Euroopasse Idamaadest igatsorti kallist kraami. Meie elame 21.sajandil ning Siiditee on siiski veel olemas ning täiesti toimiv. Kuid tänapäevane Siiditee asub Interneti pimedamas nurgas ning seal müüakse keelatud kraami. Seoses sellega, et hiljuti pandi see veebileht kinni ning oletatav veebilehe omanik arreteeriti, tahaksin ma täpsemalt rääkida sellest, mis asi on see meie aja Siiditee.
2.oktoobril pani FJB kinni Interneti pimedama külje kõige tuntuma veebilehe Silk Road, ning arreteeris selle oletatava omaniku, 29-aastase Ross William Ulbricht-i, aka Dread Pirate Roberts-i. Ulbricht-i süüdistatakse rahapesus, narkootikumide käitlemises ja häkkimise tööriistade käitlemises. Viimase nädala jooksul on väga paljudes infoportaalides ilmunud vähemalt paarkümmend artiklit Siiditee ja Ulbrichti kohta. Ühesõnaga, Internet on üleujutatud uudistest Silk Road-i kohta. Kuid mida see Silk Road endast ette kujutas?
Silk Road on 2011.aastast Pimedas Veebis töötanud anonüümne ostu-müügi tehingute jaoks loodud veebileht, kus müüdi igatsorti kraami, alates raamatutest lõpetades LSD-ni. Silk Roadis oli avalikult kätte saadav 24400 erinevat toodet, mis olid jagatud 220 kategooriasse. Kasutaja võis osta nii legaalseid tooteid nagu näiteks raamatuid ja elektroonikat, kui ka ebaseaduslikku kraami, selliseid nagu narkootikume, häkkimise tööriistu ning palgamõrtsukate ja relvade müügimeeste kontakte. Kuid peamiseks müügiartikliks olid siiski narkootikumid, mis moodustasid 70% kõikidest müüdavatest toodetest. Portaali populaarsuse ning kaubakäibe hulga tõttu kutsuti Silk Road-i põrandaaluseks Amazon-ks või eBay-ks.
Tekib küsimus, et miks siis lasti taolisel veebilehel tegutseda peaaegu 3 aastat? Asi on selles, et veebilehe omanik ning moderaatorid suutsid tagada kasutajatele ja endale praktiliselt täielikku anonüümsuse. Anonüümsuse tagas see, et veebileht asus Pimedas Veebis, millele kasutaja sai ligipääsu läbi nn.Sibula Ruuteri ehk TOR-i. Tor teeb praktiliselt võimatuks teha kindlaks Internetikasutaja identiteeti ja arvuti asukohta. Teiseks elemendiks, mis muutis kasutajate jälitamise võimatuks on elektrooniline rahaühik Bitcoin. Just selle rahaühiku vahendusel toimuski kauba ost ja müük. Bitcoin on põhimõttelist fail, mida ei saa otseselt ühegi isikuga siduda nagu saab teha krediitkaardi puhul. Muide, kui inimesed said teada, et Bitcoin-de eest saab narkootikume osta, tõusis märkimisväärselt rahaühiku kasutajate hulk ja rahaühiku väärtus. Kolmandaks elemendiks oli veebilehe sisene krüpteerimissüsteem, mis esineb ka traditsioonilistel e-poodidel.
Ostja sai oma tellitud kauba traditsioonilisel viisil: posti kaudu. Müüja saatis kauba kulleri kaudu teele ning saadetise sisu paljastamise tegi keeruliseks see, et saadetiste kogused olid väga väikesed, müüja postkontorisse ise ei ilmunud ning üldjuhul palus müüja ostjal kauba eest enne saatmist ära maksta.
Kuidas siis nägi välja Silk Road? Kui kasutaja toksis Tor-i veebisirvija aadressilahtrisse Silk Road-i aadressi (milleks on silkroadvb5piz3r.onion) avanes aken, millesse veebilehe külastaja pidi sisestama oma kasutajanime, parooli ja asukoha riigi. Seejärel avanes välimuse poolest paljudele tuttav veebileht, mis nägi välja täpselt samamoodi nagu iga teine e-pood. Sellel oli samuti kaupade jagamine kategooriate kaupa, igal tootel oli kirjeldus, hind ja pilt, toote müüja kohta käiv info ning ka toote arvustused. Veebilehel oli ka sõnumite saatmise süsteem, mis võimaldas kasutajatel anonüümselt toote hinna ja transportimise üle arutleda, natuke avalikumatel teemadel võis arutleda veebilehe foorumis, lisainfo saamiseks võis lehitseda Silk Road wiki-t ning probleemide tekkimisel võis pöörduda klienditoe poole, mis aitas veebilehest sõltuvaid probleeme lahendada.
Anonüümsuse tõttu on praktiliselt võimatu selgeks teha, kui palju oli Silk Road-l külastajaid ning kui palju oli portaalis püsivaid ostjaid ning müüjaid, kes jäid sinna tegutsema pärast esimest tehingut. Väidetavalt oli Siiditeel parimatel aegadel umbes 1200 müüjat, kuid püsivaid oli kõigest saja ringis. Kuid märkimisväärne on see, et analüütikute sõnul oli Silk Road-i portaali rahakäive 1.2 miljonit USA dollarit kuus, millest 10% ehk $92 000 kogunes veebilehe omaniku ja moderaatorite taskutesse. Silk Road-i aastane rahakäive oli ekspertide sõnul 14-15 miljonit USA dollarit.
Silk Road on nüüdseks kinni pandud, selle oletatav omanik on arreteeritud ning ootab kohust. Kui kohus mõistab teda süüdi olevaks, veedab ta arvatavasti ülejäänud elu vanglas. Kuid kas selle veebilehe sulgemisega ja ühe inimese arreteerimisega saavutati midagi märkimisväärset? Ei, ei saavutatud. Juba praegu levivad jutud sellest, et lähiajal ilmub veel üks Siiditee ning tekib küsimus, milleks oli siis vaja seda esialgset Silk Road-i sulgeda? Ma arvan, et Internetis on üleüldse mõttetu võidelda kuritegevusega sellisel viisil nagu seda praegu tehakse. See ei muuda ega paranda midagi.
Silk Road ei ole halb ainult sellepärast, et seal müüdi narkootikume ja palgamõrtsukate kontaktandmeid, vaid ka seetõttu, et selle paljastamine rikkus selliste elementide nagu BitCoin ja Tor-i maine, ning nüüd hakkavad tavakasutajad pidama neid narkodiilerite ja muude kurjategijate vahenditeks, mida seadusekuulekas kodanik ei tohiks kasutada.
Mida aga teie arvate Siiditeest? Kas selle sulgemine aitas kuidagi vähendada või kas see üldse mõjutas mingil viisil Interneti vahendusel toimuvat kuritegevust? Kas taoline paljastus on mõjutanud teie suhtumist BitCoin-i rahaühikusse ja Pimedasse Veebi? Kirjutage oma arvamus kommentaaridesse.
tehnikarott 
Mind paneb lausa imestama, et internetis müüdi narkootikume ning anti palgamõrtsukate ja relva müüjate kontakte kuna internetis ei saa minu arust eriti midagi varjate, enda isikut on võimalik küll varjata, aga siiski tegevuse info saadakse ikka teada.
No see tegevus toimus ja toimub peamiselt nn. Pimedas Veebis, kus midagi tuvastada ja tõestada on praktiliselt võimatu. Põhimõtteliselt on seal kõik anonüümne