Miks on Internetivabadus kadumas?

Selle aasta 14.jaanuaril tühistati USA Apellatsioonikohtu otsusega  2010.aastal FCC (Federal Communications Commision) poolt määratud reeglid ja seadused, mis tagasid neti neutraliteedi. See kadumine tähendab seda, et USA teleoperatoorid ja Interneti teenuspakkujad võivad seada Interneti kasutamisele teatud piirangud. Selles postituses räägin ma täpsemalt, mis on netineutraliteet, mis selle kadumine kaasa toob ning toon välja argumendid netineutraliteedi poolt ja vastu.

 Mis on netineutraliteet?

Netineutraliteet on põhimõte, et Internet peaks olema vaba ja avatud platvorm ning igaüks, kellel on legaalne juurdepääs Internetile võib seal teha, mida iganes ta tahab (välja arvatud juhul, kui see on seadusega vastuolus) ning pääseda ligi ükskõik millisele veebilehele. Interneti teenuspakkujad peaksid kohtlema kogu Interneti võrdselt ning pakkuma võrdse kvaliteediga juurdepääsu kogu Internetile.

Milles seisneb probleem?

Interneti teenuspakkujad ei ole eriti rahul praeguse olukorraga, kus nad peavad leppima ainult selle tuluga, mis tuleneb  Internetiühenduse pakkumisest. Need kompaniid tahavavad määrata erinevatele  veebilehtedele-ja portaalidele n-ö sisenemismakse. See tähendab seda, et näiteks hariliku igakuise Internetiühenduse maksu eest on kasutajal võimalik külastada vabalt teatud veebilehti ja kasutada piiratud hulk teenuseid (näiteks sotsiaalvõrgustikud, e-post, uudisteportaalid, e-pangad jne.) kuid ligipääsu eest teistele portaalidele peab kasutaja lisaks maksma (sama süsteem, mis on praegu telekanalitega). Interneti teenuspakkujad võivad piirata kasutaja tegutsemis-ja liikumisvabadust sellega, et blokeerivad teatud veebilehed või siis muudavad Internetiühendus niivõrd aeglaseks, et ühe või teise veebilehe sisu ei saa kasutaja täies mahus nautida. Samamoodi võivad telkod määrata makse veebiteenustele-ja portaalidele. Sellisel viisil piiravad teenuspakkujad  Inteneti vabadust.

Pärast mitmeid aastaid kestnud vaidlusi ja kohtuprotsesse telkode ja Interneti vabaduse pooldajate vahel, nägi netineutraliteeti käsitlev  seadus lõpuks ilmavalgust 2010. aastal. Selle kohaselt on ülemaailmne veeb neutraalne ja selle osi ei tohi teenuspakkujad kuidagi piirata. Olukord muutus selle aasta jaanuari keskpaiku, kui USA Apellatsioonikohus tegi otsuse netineutraliteedi seaduse tühistamiseks.

Mida võib kaasa tuua neti neutraliteedi kadumine?

1. Interneti teenuspakkujatele antakse voli otsustada, millise ettevõtte ja mis sisuga veebilehed hakkavad kasutajate veebisirvijas avanema kiiresti, millised aeglaselt ja millised ei avane üldse.
2. Interneti teenuspakkujad võivad määrata makse veebilehtede haldajatele ja omanikele selle eest, kui kiiresti hakkatakse nende veebilehti laadima. “Kui tahad, et sinu veebileht avaneks veebilehitsejas kiiremini kui konkurendi oma või et see üldse avaneks, siis pead meile maksma”.
3. Neti neutraliteedi kadumine seab ohtu idufirmad, väikeettevõtted ja pisemaid veebilehti. Kui suured ettevõtted, nagu Google, Apple ja Yahoo on võimelised maksma selle eest, et nende veebilehed jõuaksid kasutajateni normaalse kiirusega, siis pisemad tegijad ei pruugi seda endale lubada ning seetõttu võib Internet palju tühjemaks ja igavamaks kohaks muutuda.
4. Kui hinnad Interneti ühendusele hakkavad tõusma, siis kõige rohkem saavad kannatada vähemkindlustatud inimesed. Raamatukogudes ning muudes avalikkes Internetipunktides ei pruugi inimesed enam saada vabalt Interneti kasutada.
5. Teenuspakkujad võivad seada kasutajatele piiranguid Interneti kasutamisele. Nagu ma juba eelpool mainisin, siis “tavapaketti” hinnaga saab kasutaja külastada inimese põhinõuetele vastavaid veebilehti, kuid lisaveebilehtede külastamise eest peab kasutaja juurde maksma.
6. Interneti teenuspakkujad võivad saboteerida mõne ettevõte tellimusel konkurendi kodulehte või teenust. Näiteks võib kasutaja veebisirvijas Delfi hakkata kiiremini avanema kui Postimehe koduleht, ning viimane võib paarisekundilise viivituse tõttu hakkata külastajaid kaotama.
7. Neti neutraliteedi kadumine seab ohtu mõningaid olulisi veebiteenuseid ja funktsioone. Suurtele telkodele tekitavad meelehärmi Interneti vahendusel toimivad soodsa hinnaga, kvaliteetsed videoedastusteenused (HULU, Netflix, Youtube) ja VoIP (Viber, Skype) süsteemid. Telkode jaoks on sellised kolmanda osapoole poolt pakkutavad teenused majanduslikult kahjulikud ning nad tahavad vähendada nende tähtsust või siis nende kasutajate hulka. Seepärast võivad sellised teenused täielikult kaduda või siis muutuvad nad tundmatuseni, mis ei ole alati hea asi.

Argumendid netineutraliteedi poolt

Argumentideks Interneti neutraliteedi säilimiseks on näiteks see, et Internet jääb selliseks nagu ta oli esialgselt olemas: vaba ja neutraalne, kus kõigil on võrdselt võimalusi, vabadust ning ka kohustusi.

Neti neutraliteet ei võimalda teenuspakkujatel Internetiühendust oma äranägemise järgi muuta, väänata ega käänata.

Vaba Internet aitab kaasa tehnoloogia arengule ning innovatsioonile, mis teeb inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja mitmekesisemaks.

Argumendid netineutraliteedi vastu

Netineutraliteedi vastuargumentideks on see, et  veebiportaalid-ja teenused teenivad miljardeid dollareid ning Interneti teenuspakkujad on justkui musta töö tegijad, kes teevad selle märkamatu ja räpase töö ära. Teenuspakkujad tahavad ka saada osa sellest suurest pirukast.

Netineutraliteedi kadumine toob kaasa konkurentsi teenuspakkujate vahel ning konkurentsi survel võib teenuste kvaliteet hakkata paranema.

Teenuspakkujad võivad hakkata tagama igale kasutajale võrdväärse kvaliteediga Internetiühendust. Netineutraliteedi reeglite järgi ei tohiks ISP-d piirata andmevahetust, kuid mõned inimesed kurnavad suuremahuliste failide üles-ja allalaadimisega võrku ning teised kasutajad ei saa seepärast kasutada normaalselt Internetiühendust. Teenuspakkujad võivad nüüd takistada või piirata Interneti vahendusel saadetavate andmete mahtu, nii et kõik kasutajad saaksid korralikku kiirusega Internetiühendust.

Vandenõuteoreetikud väidavad, et nüüdsest ei saa riigiasutused enam kontrollida seda, mis ja kuidas ilmub Internetis ning selle otsustavad juba telkode juhid. Telkod aga tahavad, et klient oleks rahul ning lubab kasutajal teha Internetis praktiliselt kõike, mida hing ihkab.

Teenuspakkujad saavad efektiivsemalt piirata või takistada ebaseaduslikku tegevust Internetis. ISP-d võivad  blokeerida või muuta netiühenduse kiiruse ebaseadusliku tegevuse piiramiseks väga aeglaseks.

Telkod saavad pakkuda paremat ja kiiremat Internetiühendust oluliste teenuste jaoks, kus andmevahetuse kiirusest ja kvaliteedist sõltub väga palju, näiteks haiglate vaheliste andmevahetuse jaoks.

Kasutaja võib saada rohkem valikuvabadust Internetipaketti valikul. Kui kasutaja on vähenõudlik Interneti suhtes, siis võib ta valida piiratuma Interneti paketti, mis läheb vähem makma, kui täisväärtuslik pakett. Kui kasutaja on aga veedab Internetis suurema osa oma ajast, vaatab näiteks filme või laadib (see on õigekirja reeglite kohaselt õige sõna!) tihtipeale midagi Interneti üles, siis ühenduse pakett läheb rohkem maksma.

Minu arvamus

Mina, kui tarbija, olen valmis maksma lisatasu Interneti ühenduse eest, kui see tagab mulle kvaliteetse ja kiire üheduse mulle meelepäraste teenustega. Meil, Eestis, võib see süsteem Internetiühenduse kiiruste piiramisega isegi mõningal määral toimida.  KUID mujal maailmas ei ole kõik teenuspakkujad niivõrd mõistlikud ning tavatarbijaga tihtipeale ei arvestata.

Teenuspakkujad võivad hakkata määrama hiigelsuuri summasid vastuvõetava kvaliteediga teenuste pakkumise eest ning iga inimene või ettevõte ei saa ehk endale sellist suurt väljaminekut lubada. Sellises olukorras saab kannatada tavakasutaja, kelle üht põhiõigust on rikutud (vaba ligipääs Internetile) ja/või väiketootja, kes tahtis tuua lavale mõnd erakordset toodet, kuid see ei näe ilmavalgust, kuna teenuspakkujate maksud on liiga kõrged. Ning see on minu arvates ebaaus. Internet on loodud selleks, et andmevahetus oleks vaba ning tasuta. Netineutraalsuse kadumine võib Interneti vabaduse alustalad väga tugevalt kõikuma panna ning mõne aja pärast ei pruugi Internet olla sama, mis ta oli varem.

Mida aga teie arvate netineutraliteedist? Kas see peaks säilima või on elu palju lõbusam ja ilusam ilma selleta? Palun kirjutage oma arvamus kommentaaridesse!

Allikad:

Huffington Post Why You Should Be Freaking Out About The End Of Net Neutrality

LA Times  Net neutrality is dead. Bow to Comcast and Verizon, your overlords

Wired  Three Dangers of Losing Net Neutrality That Nobody’s Talking About

Lifehacker  An Introduction to Net Neutrality: What It Is, What It Means for You, and What You Can Do About It

Lisalugemist/kuulamist

Digitund

Üks kole mõte interneti tuleviku kohta

Tele2 uus juht ei poolda netineutraalsust

Avatud Interneti koduleht

• mis
• neti
• neutraliteet
• on
• poolt
• vastu