Ma olin vaimustuses nähes kuidas Steve Jobs võtab paberümbrikust välja midagi enneolematut: Macbook-Air’i, tolle aja (2008) maailma kõige õhema sülearvuti. Kuid märgates selle arvuti komponentide parameetreid ning alghinda, minu vaimustus kustus. Minu arusaama järgi pole taoliste näitajatega arvuti sedavõrd kõrget hinda väärt. Ma olen siiamaani samal arvamusel, kuid Apple’i puhul, võib teha erandi. Kui see arvuti mõnda aega minu valduses oli, muutus minu suhtumine Macbook Air-i ning mõningal määral ka Apple‘sse.
Tehnilised näitajad
- Laius: 32,5 cm
- Pikkus: 22,7 cm
- Paksus: 0,3-1,7 cm
- Kaal: 1,35 kg
- CPU: 2-tuumaline Intel Core i5 taktsagedusega 1.4 GHz (turboboost-ga kuni 2,6 GHz)
- Ekaan: 13.3-tolline LED taustvalgusega läikiv laiekraan
- Ekraani resolutsioon: 1440 x 900 pikslit (native)
- Veebikaamera: FaceTime HD, resolutsioon 720p
- Graafika: Intel HD Graphics 5000
- RAM: 4 GB (max 8 GB)
- Sisemälu: 128/256GB välkmälu ( 256GB-st võimalik suurendada 512 GB-ni)
- Aku: 54W LiPo aku, kuni 12h tööd.
- Andmeside:
- WiFi: IEEE 802.11b, IEEE 802.11g, IEEE 802.11n, IEEE 802.11a, IEEE 802.11ac
- Bluetooth: 4.0
- Ühendused:
- 2 USB 3.0 pesa
- 1 Thunderbolt pesa
- SDXC kaardipesa
- MagSafe 2 power port
- OS: OS X 10.9 Yosemite
- Hind: €1029-1229
Esiteks avaldan tänu Valgele Klaarile, kes oli nõus mulle niivõrd tõsise aparaadi laenutama.
Kogu asi on Õunas
Macbook Air on arvuti, mille omanikuks saades tekib peaaegu vastupandamatu ihk teiste inimeste ees sellega uhkeldada. Ja kusjuures on millega hoobelda: Air on unibody korpusega imeõhuke ning praktiliselt õhkkerge aparaat, mis vast iga tehnikafännil suunurgast tati tilkuma paneb.
“Aparaat, mis paneb vast igal tehnikafännil suunurgast tati tilkuma”
Õunafirma ultrabook on väga lihtsakoelise välimusega kuid samas pole see näotu. Hoopis vastupidi, hõbehall alumiiniumkorpus ning õrnalt kumav õuna kujutis kaanel annab seadmele üsnagi esindusliku mulje. Korpuse välimisel küljel ei leia ühtegi üleliigset auku ega kõverust, rüperaali korpus on igast küljest praktiliselt peegelsile. Minule, kes pole varem Macbook’i näppinud oli üllatuseks see, et ma ei leidnud Air‘l ventilaatori õhuava sealt, kus see traditsioonilt rüperaalidel asub, ehk siis korpuse alumisel poolel. Mõnehetkelise otsingu järel leidsin selle siiski üles. Apple’i insenerid on õhuava paigutanud sinna, kuhu arvutikasutaja pilk ei ulatu: raali tagumisele servale, mis on minu arvates ideaalne koht.
Air’i külgedele vaadates leiame käputäie porte ning pesi: kaks USB-pesa, ühe Thunderbolt’i pesa, kõrvaklappide ühenduspesa, mälukaardi pesa, mikrofoni augud ning ühe pesa voolujuhtme jaoks. Minu arvates jääb sellest napiks. Ma saan täiesti aru, et pesade vähesus on tingitud ruumi puudusest, kuid minu jaoks on ebameeldiv see, et masinal pole internetikaabli pesa, mis on minu jaoks kriitiliselt tähtis arvuti osa.
Kaane üles tõstes näeme 13-tollist ekraani, chicklet-klaviatuuri ning puutepaneeli. Kuvar on antud seadmel üsna viisakas: värvide edastus on korralik, vaatenurk lai, pilt ekraanil on terav ning ekraanile pole mul ühtki pretensiooni. Sõrmistik ning puuteplaat väärivad eraldi jutu tegemist.
Kui mina hakkan uue masinaga tööd tegema, siis esimese paari kuu jooksul on mul raskusi klaviatuuriga harjumisega. Macbook Air-ga seda probleemi polnud. Kohe esimest korda kaane üles tõstes ning kirjutama asudes oli tunne, nagu oleksin kogu elu selle klaviatuuriga trükkinud. Klahvistik töötab mõnusalt, sujuvalt ning klahvidele vajutades on kuulda mõnusalt vaikset klõbinat. Märkimisväärne on ka klaviatuuri taustvalgustus, mis teeb pimedas trükkimise lihtsamaks ning annab seadmele omanäolise võlu juurde.
“Klaviatuuri valgustus annab seadmele omanäolise võlu juurde”
Minule meeldis Air-i puhul kõige rohkem selle puuteplaat. Kui ma avastasin, mida kõike sellega teha saab, mängisin sellega üks järgmised tund aega, kuna seda oli tõesti lahe ja mugav kasutada. Mina olin harjunud, et rüperaali puuteplaadiga ei saa midagi targemat teha, kui kursorit liigutada ja klikida. See puuteplaat avas mulle silmad.
Võimsam, kui oskaks arvatagi
Antud sülearvutil on üsnagi tagasihoidlike näitajatega komponendid, kuid see ei takista teda jooksutamast praktiliselt igat tarkvara, mida talle ette antakse. Sellega saab probleemideta veebis surfata, dokumente koostada, filme vaadata ja teha kõike seda, mida üks tavakasutaja oma aparaadilt nõuab. Masin on varustatud 4GB-se RAM-ga, mida kahjuks ei saa iseseisvalt kuidagi suurendada. Muidu saab teatud mudelitele lisada 4GB juurde, aga seda ainult seadme ettetellimisel, ning selle eest tuleb üsna viisakas rahasumma välja käia. Püsimälu saab suurendada mälukaardi abil, aga see pole vast kõige mugavam variant. Seega pole võimalik Air’i praktiliselt kuidagi täiustada. See on sünnist surmani samasugune.
Arvuti töömüra on minu jaoks väga tähtsaks näitajaks. Ma ei kannata välja, kui kuulen arvuti jahutusüsteemi undamas nagu õhkutõusva reisilennuki propeller, see on minu jaoks lihtsalt vastik ning mul tekib tahtmine tolmuimeja kätte võtta ja arvuti silmapilkselt puhtaks teha. Aktsepteeritavaks müratasemeks on ehk ainult puhta arvuti vaikne nurrumine.
“Sünnist surmani samasugune”
Testimise ajal ei kuulnud ma kordagi, et Macbook’i ventilaator mingisugust häält teeks. See arvuti ei teinud üleliigset piuksugi ning mulle jäi mulje, et mul pole süles mitte täisväärtuslik sülearvuti, vaid nutitelefon, mis on rüperaali kuju võtnud. Igatahes Air’i ventilaatori töömüra oli minu kõrvade jaoks lausa muusikaks, sest polnud kuulda isegi vaiksematki suminat (“What is the music of life? Silence, my brother“).
“Ventilaatori töömüra oli minu kõrvadele lausa muusikaks”
Mina kasutasin seda arvutit üsna palju netis surfamiseks ning kirjatööks ning aku pidas vastu pea kaks ööpäeva. Reede õhtul kella 5 paiku oli aku 100% täis ning alles pühapäeva õhtul hakkas raal uuesti särtsu nõudma. Ega ma seda aparaati väga palju ei koormanudki, paar tundi päevas ning sedagi kergeks veebis surfamiseks ning arvutiga tutvumiseks. Kuid sellegi poolest jõudsin järeldusele, et seadme aku peab silmapaistvalt kaua vastu. See on antud kompuutri üks suurimaid plusse. Veel üheks aspektiks, mis oli minu jaoks üsna sümpaatne on rüperaali töökiirus. Kõik rakendused avanesid, toimisid ja sulgusid praktiliselt silmapilkselt. Arvuti ärkab uneolekust kõigest 1-3 sekundiga, välja lülitub ligikaudu 8 sekundiga ning uuesti sisselülitumiseks kulub kõigest 17,8 sekundit. Sellist võimsust ma taoliselt pealtnäha vähevõimsalt masinalt ei oodanud.
Pole selline, nagu esialgu paistis
Üks asi, mis mind Apple’i toodetest eemale hoiab on selle tarkvara. Minu, kui Windows‘l üles kasvanud inimese jaoks on Mac OS X midagi täiesti võõrast ning tundmatut, millest ma hea meelega eemale hoiaksin. Minul oli arusaam, et OS X on üle mõistuse keerulise kasutajaliidesega opsüsteem, mida minul tuleks hakkata 0-st kasutama õppida ning see võtaks meeletult palju aega ning kulutaks asjatult närvirakke. Kuid selle OS-ga lähemalt tutvudes ja saades käed-küljes kogemuse, on minu arvamus muutunud. Apple’i lauaarvuti opsüsteemi on kerge kasutada, harjumine võtab loomulikult aega, aga usun, et keskmine kasutaja võib sellega juba esimese nädala jooksul harjuda. Mina hakkasin sellega harjuma juba esimese kolme päeva jooksul ning midagi hirmutavat ma selles opsüsteemis ei leidnud.
Mac OS X-i puhul hakkas mind häirima selle suhteline suletus ning eelkõige see, et kasutajale on ette antud, kust muusikat, raamatuid, ning rakendusi soetada. Mina pole harjunud Internetis millegi eest maksma, ning kui Apple määrab mulle ette, kust ma peaksin oma meediat saama, siis minu arvates on tegu kasutaja õiguste piiramisega. See mulle eriti ei meeldi, ning see on ka põhjus, miks ma lähiajal Apple’i toodete kasutajaks ei hakka.
Uue Macbook-ga tuleb kaasa suur hulk äppe, mida ma küll ei julgeks nimetada turdvaraks, kuid universaalselt kasulikeks ei tahaks ma neid ka nimetada. Ütleme nii: need rakendused pole kohandatud kõigi jaoks. Yosemite‘l on suurt rõhku asetatud just ühenduvusele iSeadmetega, mis on kasulik vaid nendele, kellel on ka muud Apple’i seadmed. Aga kasutajatele, kel muid Õuna seadmeid pole, nendest uutest rakendustest ning funktsioonidest mingisugust tolku ka ei ole.
Alates 2013.aastast annab Apple arvuti ostjatele tasuta kaasa kontoritarkvara paketti iWork ning mõningaid iLife rakendusi. Nende rakendustega mängimine ning proovimine oli küll huvitav, kuid võimaluse korral paigaldaks ma arvutile endale sobilikumad alternatiivid.
Premium-klassi sülearvuti tavakasutajale
Macbook Air on premium-klassi sülearvuti, mis on silmatorkavalt stiilse ja esindusliku disainiga aparaat. Rüperaal on äärmiselt õhuke ja kerge, kuid vaatamata sellele on arvuti jõudluselt üsnagi korralik tööloom. Hooneid projekteerida ning keeruliste 3D-mudelite loomiseks selline masin ei sobi, küll aga vähem nõudlike ülesannete täitmisega saab see suurepäraselt hakkama.
Air sobib ideaalselt tudengitele, ajakirjanikele ning muudele tegelinskitele, kellel on vaja käigupealt arvutis mõnd tööd teha. Kaas lahti ning masin ongi tööks valmis. Kuid paraku ei sobi see hard-core Windows’i ning muude avatud platvormide austajatele ning neile, kes otsivad universaalset masinat, millesse saab suvalise juhtme sisse torgata, ükskõik millise rakenduse paigaldada, arvuti lahti võtta, mudida ning teha seda mis pähe tuleb. Macbook Air on loodud kindlale kasutajaskonnale ning ta toimib just nii, milliseks insenerid ning programmeerijad on ta loonud. See ei tee rohkemat ega vähemat.
Need kes hindavad kvaliteeti, mugavust, töökiirust ning kelle jaoks on tähtis ka Õuna logoga hooplemine, ostku endale Apple’i Macbook Air. Need, kes hindavad arvuti puhul midagi muud, valigu pigem mõne teise tootja masin.
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Ilus, minimalistlik disain | Vähe porte/pesi |
| Pikk aku tööaeg | Kinnine opsüsteem |
| Töökindel ning kiire | Puudub täiendamisvõimalus |
| Vaikne |
Veel kord avaldan suurt tänu Valgele Klaarile Macbook-i laenutamise eest.
tehnikarott 