20 tehnoloogia alast müüti

Mythbusters

“Ära seisa mikrouuni kõrval, saad kiiritada!”, “Ära jumala eest selle magnetiga siia tule, rikud veel arvuti kõvaketta ära!” “Näe, ma lugesin Internetis, et inimesed, kes tähistavad rohkem sünnipäevi, elavad kauem!”. Me kõik oleme midagi taolist kuulnud oma sõpradelt, lähedastelt ning pereliikmetelt ning tihtipeale ei vasta need väited enam tõele. Selles postituses toon välja 20 enim levinumat müüti ning seletan lahti, miks need tõele ei vasta.

20. Arvutit ei pea iga päev välja lülitama
Arvuti-alastes foorumites ringi luusides võib leida väiteid, et arvuti igapäevane välja lülitamine teeb arvutile liiga ning parem on panna arvuti une režiimi. Kuid tegelikkuses on arvuti välja lülitamine hoopis kasulikum kui selle pidev une-režiimis hoidmine. See aitab säästa arvutikomponente ning sellisel viisil võib arvuti rohkem aastaid vastu pidada.

1963-shutdown

19. iPad‘i laadijat ei tohi iPhone‘i laadimiseks kasutada
Apple‘i kodulehel on öeldud, et 12-vattist iPad‘i laadijat saab kasutada nii tahvli kui ka iPhone‘i laadimiseks. Kuid ettevõtte AEi System asutaja Steve Sandler väidab, et igal seadmel peaks olema oma laadija ning aiFööni regulaarne laadimine iPäädi laadijaga teeb telefoniakule liiga.

apple-charger

18. Sülearvuti pidev ühendus vooluvõrguga ei tee liiga
Mina olen elu aeg hoidnud sülearvutit pidevalt vooluga ühenduses ning olen arvanud, et midagi hullu selles pole. Kuid tuleb välja, et see pole nii. Sülearvuti, mis on pidevalt vooluga ühendatud soojeneb ning kuumus pole just aku parim sõber. Teiseks faktoriks on vool, kui aku on 100% täis ning see saab pidevalt särtsu juurde,  teeb ka see akule liiga. Selleks, et hoida akut töökorras pikema aja jooksul, tuleks sellele vahel tööd anda, lasta arvutil vahete-vahel töötada aku toel. Pika ajalise laadimise ajal tuleks vältida arvuti kasutamist, et arvuti asjata ei kuumeneks. Samas kehtib iga sülearvuti tootja mudeli kohta erinevad parameetrid, kaua peaks akut laadida ning kaua peaks arvuti aku toel töötama.
laptop-charging_1846606c
17. Mida rohkem pulki seda parem kõnekvaliteet
 Loogiliselt mõeldes, mida rohkem pulki, seda parem on kõne kvaliteet. Kuid siinkohal selline loogika veab alt. Pulkade arv näitab  signaalitugevust, mitte signaali kvaliteeti. Kui näiteks ühes piirkonnas kasutab palju inimesi korraga telefoni, näiteks vana-aasta õhtul kesklinnas,  võib alajaam olla üle koormatud ning seepärast kannatab kõne kvaliteet või siis ei saa kasutaja üldse kõnet sooritada.
27toolkit-illo-articleLarge
16. Jailbreak-mine ning root-mine on ebaseaduslik
Mõlemad on protsessid, mille käigus siis nutiseadme omanik vabastab oma seadme tootja või edasimüüja poolt seatud piirangutest. Root‘mine käib Android seadmete kohta ning jailbreak Apple‘i mobiilsete seadmete kohta. Kuid kas see on ka seaduslik? Igatahes meil Eestis on mõlemat sorti lahti muukimised seaduse poolt lubatud. USA-s on asjad veidi keerulisemad. Näiteks on lubatud jailbreak-da iPhone‘i kuid mitte iPad‘i. Selle seaduse rikkumise eest võib saada kuni 2500 dollarise trahvi või isegi türmi sattuda. Kuid vaatamata seaduse olemasolule pole teadaolevalt veel kedagi tahvelarvuti lahti muukimise eest kriminaalkorras karistatud.
jailbreak-4.2.1-new

15. Mida rohkem megapiksleid, seda parem pilt
Vaatamata sellele, mida elektroonikatootjad väidavad oma toodete reklaamides, ei olene pildi kvaliteet ainult megapikslite arvust. See oleneb ka kaamera sensoritest, objektiivist, funktsioonidest, pildistatava objekti valgustatusest, kompositsioonist ning pildistaja oskustest.

18mkro20u1do3jpg

14. Veeb ning Internet on üks ja seesama
Veeb ja Internet ei ole sama. Viimane on infrastruktuur, mis võimaldab võrkudel olla üksteisega ühenduses ning mis tagab selle, et võrk oleks kasutajatele ligipääsetav. Veeb on vaid üks nendest andmevõrkudest, see mis sisaldab veebilehti ning mille aadress algab kolme w-ga. Põhimõtteliselt on Internet toestik ning ülemaailmne veeb on üks osa Interneti sisust.

Internet connection

13. Aku kaotab oma töövõimekuse, kui seda lõpuni tühjaks ei lasta ning uuesti täis ei laadita
Paar aastat tagasi võis sellel müüdil olla tõsi taga, kuid tänasel päeval, mil tehnoloogia on edasi arenenud, on suurem osa seadmeid varustatud Liitium-Ioon või polümeer Litiium-Ioon akudega, mida võib laadida millal iganes kasutaja tahab.battery

12. Magnetid kustutavad andmed
Ma mäletan, et lapsepõlves panin mängiva televiisori  peale magneti ning selle peale läks teleripilt täitsa koledaks. Kui magnet rikub televiisorit, siis ei saa see ka arvutile hästi mõjuda. Tegelikult saavad kahju teha ainult väga suured ja võimsad magnetid, mida kasutatakse rasketööstuses ning viga saavad ainult traditsioonilised HDD kõvakettad. SSD-le ja mälupulkadele ei saa magnetid haiget teha.

8916f527a7de9467cc803dff530c7f7625ecc07180412dc94761065e9f14c4fc

11. Mikrolaineahju kõrval seismine on tervisele kahjulik
Tõsi, töötav mikrolaineahi eraldab mõningal määral radioaktiivset kiirgust, kuid kiirituse hulk on niivõrd väike, et see ei tee inimesele viga. Tervishoiu organisatsioonid jälgivad väga rangelt, et mikrouunist eralduva radioaktiivse kiirgusehulk ei ületaks maksimaalset lubatud doosi.

10really.xlarge1

10. “Incognito” režiim teeb kasutaja nähtamatuks
Incognito või Private veebisirvija saki avamine teeb veebis surfamise nähtamatuks vaid teiste sama arvuti kasutajate jaoks. Incognito režiimis ei salvestata külastatud veebilehti logisse ning ei küsita küpsiseid, seetõttu võib portaalidesse ning saitidele sisselogimine olla tavapärasest tüütum. Veebilehtede omanikud, reklaamiagentuurid, luureteenistus ning muud asjast huvitatud osapooled saavad ilma probleemideta arvutikasutaja tegevust jälgida.

4af1481cf91544163e10d86869e57552ff1b609a824c53812b5e27c74ab849fe

9. Mobiiltelefonid põhjustavad ajukasvajat
Möödunud sajandi lõpus ning selle sajandi algusaastatel oli kõige levinumaks tehnika kohta käivaks õudukaks müüt, et mobiiltelefoni pidev kasutamine tekitab vähki. Kiirustan seda müüti murdma: mitte ükski uuring pole seda veel tõestanud. Ühendkuningriikides 11 aastat kestnud uurimuse käigus ei leitud tõestust, et telefoni poolt tekitavad raadiolained ohustavad inimese tervist. Samas uurimuse käigus öeldi, et nemad vajad veel aega, et seda müüti purustada või kinnitada.

i-got-nuttin-illo-by-pat-linse

8. Videomängud teevad vägivaldseks
Läbi aegade on videomänge süüdistatud selles, et need mõjuvad noortele halvasti, kuid teadus on siinkohal teisel arvamusel. 2013. aastal esitles Glasgow Ülikooli uuringutulemused, millest saab tulla järeldusele, et videomängude mängimine ei muutnud märkimisväärselt katsealuste käitumist. Teise  uuringu käigus leiti, et lapsed, kes mängivad päevas vähem kui tund aega videomänge on õnnelikumad, kes videomänge ei puutugi. Samas on teadlased jõudnud ka järeldusele, et mängudega liialdamine võib tuua negatiivseid tagajärgi.

Violent

7. Facebook‘i seinale postitatud õigused omavad juriidilist tähtsust
Küllap on nii mõnigi on näinud oma sõbra Facebook‘i staatust, mis on täis juriidilisi termineid ning mille põhimõtte on see, et antud teksti postitaja ei luba sotsiaalvõrgustikul oma pilte ega muid andmeid kasutada. Kuigi Facebook‘i kasutajatingimustes on öeldud, et kasutaja on oma fotode täieõiguslik omanik, on Facebook‘l sellegipoolest õigus kasutada neid pilte vastavalt kasutaja privaatsuse seadistustele. Nagu üks jurist ütles: sina oled omanik, neil on õigus kasutada.

96709ceb93614cf6624f263a84e467c186e2579902b8e3a31a1b6b93a02311ec

6. Mida kallim kaabel, seda parem pildikvaliteet
Kaablite puhul ei toimi põhimõte “mida kallim, seda parem”. HDMI-kaabli eesmärgiks on edastada digitaalset signaali, ei midagi rohkemat ega vähemat. Seepärast pole eriti oluline kui palju see maksab. 3-eurine kaabel edastab teoreetiliselt sama kvaliteediga pilti ning heli nagu 100-eurine kaabel. Ning kõik need ilusad sõnad nagu “kõrgkvaliteetne 3-kihiline roostevabast terasest ühendus” ei tähenda päriselus tegelikult mitte kui midagi. Erandjuhuks, mil ei tasuks osta kõige odavamat kaablit, on pikkade juhtmete puhul. Odavad juhtmed ei pruugi pikka vahemaa peale signaali hästi edasi kanda.
cheap-hdmi-vs-expensive-hdmi

5. Prügikasti tühjendamine kustutab failid jäädavalt
Loogiliselt arvestades, peaks “kustuta” funktsioon millegi kustutama, kuid arvutite maailmas ei toimi alati sama loogika mis pärismaailmas. Tühjendades arvutis prügikasti, ei kao arvutist päris failid, vaid ainult viited täisfailidele. Kõvakettalt vabastatakse hävitamisele mõistetud failide ruum, et samasse kohta salvestada uued failid. Seega jääb osa eemaldatust infost ikkagi alles, ning mõni usin häkker võib need failid taastada. Kuid samas on asjal ka helgem pool: kui häkker saab taastada, saab ka tavakasutaja kogemata kustutatud faili ellu äratada.

187860c33aa1b16381c928acd5dca7e481d8bb30c6112c6ce1979609cae7c6ff

4. Võimas protsessor teeb arvuti võimsamaks
Arvutite algusaegadel oli protsessori võimsus väga oluline, poole gigahertsine erinevus protsessori taktsageduses oli juba märgatav ka tavakasutajale. Kuid tänapäeval pole see enam niivõrd oluline. CPU taktsagedus ei loe enam arvuti jõudluses nii suurt rolli kui paarkümmend aastat tagasi. Seega, kui sa kavatsed kasutada arvutit millekski tõsiseks, siis tasub vast suurema taktsagedusega CPU muretseda, vastasel juhul, ära pööra sellele erilist tähelepanu. Kui tahad arvuti teha võimsamaks, siis selleks on ka teisi võimalusi, näiteks võib muretseda võimsama videokaardi, et nõudlikke mänge sujuvalt jooksutada või siis SSD ketta, mis teeb kogu arvuti töö palju kiiremaks ning sujuvamaks.

17fq04rtslqokjpg

3. Mac-d ei saa viiruseid
Tulistest kommentaaride lahingutes võib kuulda Apple‘i pooldajatelt tihtipeale väidet, et Mac OS X on pahavara suhtes immuunne. See on tegelikult üsna levinud väär-arusaam ning Õun ise on selle levitamisele kaasa aidanud.  Näiteks oli Apple’i reklaamide sarjas kujutatud PC arvutit, mis kannatas pahavara käes ning samas oli Mac puutumata. Kuid pärast seda, kui 2011.aasta suvel nakatus ligikaudu 600 tuhat Mac OS X põhist masinat Flashback Trooja Hobusega, muutis Apple oma reklaamsõnumit. Kui varem oli  Apple‘i lehel kirjutatud “See ei saa viiruseid”, siis pärast pahavara epideemiat muudeti see “See tagab sinu turvalisuse”.

Tõsi on see, et Windows-i ja muude opsüsteemidega masinad on haavatavamad, kuid ainult sellepärast et kräkkerid tahavad nakatada maksimaalselt suurt kasutajaskonda, ning 90% arvutitest maailmas jookseb Windows‘l. Milleks näha vaeva pahavara loomisega, et nakatada pisikest hulka arvuteid?

eb-macs-get-mac-viruses

Kuid see ei tähenda, et Apple‘i seadmete kasutajad on puutumatud ning ka nemad peaksid paigaldama masinatele viirustõrjet. Üks parimaid viise pahavara Mac-st eemale hoidmiseks on tagada see, et arvutile on kõik viimased värskendused paigaldatud. Apple otsib üles oma lauaarvutite opsüsteemis olevad turvaaugud enne, kui suuremat sorti jama tekib. Tavakasutaja peaks samuti järgi uurima mida  ta oma arvutisse paigaldab. Enne installimist tasuks äppi nime veidi guugeldada ning lugeda teiste kasutajate tagasisidet.

2. Internetis pole midagi muud peale tõde
Google sõnul on veebis üle trillioni unikaalse veebilehe ning internet on ligipääsetav igaühele. Igaüks võib sisu tarbida  ning ka sisu luua. Kuid sellise avatuse puhul ei saa alati kindlaks teha loetava materjali usaldusväärsust. Selleks et kindlaks teha, kas allikas on usaldusväärne  pööra tähelepanu saidi nimele. Kas nimetus tekitab usaldust? Milline on nimelaiend? Kas see lõpeb .com-i või .gov-ga?

Quotes

Kui materjaliks on mõni kirjatükk, siis tuleb kontrollida artikli autori tausta, et teha kindlaks, et inimene teab, millest ta kirjutab. Kui autori nime pole võimalik leida, siis tasub piiluda “Autorist” lehele, kus on üldjuhul märgitud, kes ja milleks seda sisu luuakse. Kuid nagu alati, tuleb internetimaterjalide puhul olla skeptiline ning koguda materjali mitmest kohast.

1. Sa saad kohe aru, kui arvuti on viirusega nakatunud
Keskmise arvutikasutaja arusaama järgi ilmub arvutiekraanile pealuu ning kaks risti asetsevat säärekonti või siis hakkab arvuti tihti kokku jooksma, faile kaotama või tegema muid sigadusi kui arvuti on viirusega nakatunud. Kuid tegelikult pole see alati nii. Õigemini on ka selliseid viiruseid, mis annavad endast kohe märku mil need ohvri arvutisse sattuvad, kuid need on üldjuhul halvasti tehtud viirused. Professionaalselt tehtud pahalane teeb võimalikult vähe lärmi ning võib ohvrite arvutites pesitseda mitmeid aastaid nii, et kasutaja seda ei märkagi.

okeschool-402daba17540926

Niisiis, need olid 20 enam levinumat väär-arusaama arvutitest ja tänapäevastest seadmetest. Tunnistan üles, et enne materjali koostamist olin tõesti uskunud, et arvuti võimsuse määrab ainuüksi protsessor, kuid tuleb välja et eksisin. Aga millist arvuti alast müüti teie uskusite? Jätke palun julgelt kommentaare!

Allikad:

Huffington Post 11 Common Myths About The Technology You Use Every Day

Businessinsider 8 Common Tech Myths You Should Stop Believing Today

Popular Mechanics 9 Top Tech Myths Debunked

How Stuff Works TOP 10 Myths About Apple 

Foxnews 5 tech myths we hear all the time 

How Stuff Works TOP 5 Myths About The Internet 

Lifehacker 6 Common Tech Myths That Cost You Money

Advertisements

Kirjuta kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s