“Ära seisa mikrouuni kõrval, saad kiiritada!”, “Ära jumala eest selle magnetiga siia tule, rikud veel arvuti kõvaketta ära!” “Näe, ma lugesin Internetis, et inimesed, kes tähistavad rohkem sünnipäevi, elavad kauem!”. Me kõik oleme midagi taolist kuulnud oma sõpradelt, lähedastelt ning pereliikmetelt ning tihtipeale ei vasta need väited enam tõele. Selles postituses toon välja 20 enim levinumat müüti ning seletan lahti, miks need tõele ei vasta.
20. Arvutit ei pea iga päev välja lülitama
Arvuti-alastes foorumites ringi luusides võib leida väiteid, et arvuti igapäevane välja lülitamine teeb arvutile liiga ning parem on panna arvuti une režiimi. Kuid tegelikkuses on arvuti välja lülitamine hoopis kasulikum kui selle pidev une-režiimis hoidmine. See aitab säästa arvutikomponente ning sellisel viisil võib arvuti rohkem aastaid vastu pidada.
19. iPad’i laadijat ei tohi iPhone’i laadimiseks kasutada
Apple’i kodulehel on öeldud, et 12-vattist iPad’i laadijat saab kasutada nii tahvli kui ka iPhone’i laadimiseks. Kuid ettevõtte AEi System asutaja Steve Sandler väidab, et igal seadmel peaks olema oma laadija ning aiFööni regulaarne laadimine iPäädi laadijaga teeb telefoniakule liiga.
Mõlemad on protsessid, mille käigus siis nutiseadme omanik vabastab oma seadme tootja või edasimüüja poolt seatud piirangutest. Root‘mine käib Android seadmete kohta ning jailbreak Apple’i mobiilsete seadmete kohta. Kuid kas see on ka seaduslik? Igatahes meil Eestis on mõlemat sorti lahti muukimised seaduse poolt lubatud. USA-s on asjad veidi keerulisemad. Näiteks on lubatud jailbreak-da iPhone’i kuid mitte iPad’i. Selle seaduse rikkumise eest võib saada kuni 2500 dollarise trahvi või isegi türmi sattuda. Kuid vaatamata seaduse olemasolule pole teadaolevalt veel kedagi tahvelarvuti lahti muukimise eest kriminaalkorras karistatud.
15. Mida rohkem megapiksleid, seda parem pilt
Vaatamata sellele, mida elektroonikatootjad väidavad oma toodete reklaamides, ei olene pildi kvaliteet ainult megapikslite arvust. See oleneb ka kaamera sensoritest, objektiivist, funktsioonidest, pildistatava objekti valgustatusest, kompositsioonist ning pildistaja oskustest.
14. Veeb ning Internet on üks ja seesama
Veeb ja Internet ei ole sama. Viimane on infrastruktuur, mis võimaldab võrkudel olla üksteisega ühenduses ning mis tagab selle, et võrk oleks kasutajatele ligipääsetav. Veeb on vaid üks nendest andmevõrkudest, see mis sisaldab veebilehti ning mille aadress algab kolme w-ga. Põhimõtteliselt on Internet toestik ning ülemaailmne veeb on üks osa Interneti sisust.
13. Aku kaotab oma töövõimekuse, kui seda lõpuni tühjaks ei lasta ning uuesti täis ei laadita
Paar aastat tagasi võis sellel müüdil olla tõsi taga, kuid tänasel päeval, mil tehnoloogia on edasi arenenud, on suurem osa seadmeid varustatud Liitium-Ioon või polümeer Litiium-Ioon akudega, mida võib laadida millal iganes kasutaja tahab.
12. Magnetid kustutavad andmed
Ma mäletan, et lapsepõlves panin mängiva televiisori peale magneti ning selle peale läks teleripilt täitsa koledaks. Kui magnet rikub televiisorit, siis ei saa see ka arvutile hästi mõjuda. Tegelikult saavad kahju teha ainult väga suured ja võimsad magnetid, mida kasutatakse rasketööstuses ning viga saavad ainult traditsioonilised HDD kõvakettad. SSD-le ja mälupulkadele ei saa magnetid haiget teha.
11. Mikrolaineahju kõrval seismine on tervisele kahjulik
Tõsi, töötav mikrolaineahi eraldab mõningal määral radioaktiivset kiirgust, kuid kiirituse hulk on niivõrd väike, et see ei tee inimesele viga. Tervishoiu organisatsioonid jälgivad väga rangelt, et mikrouunist eralduva radioaktiivse kiirgusehulk ei ületaks maksimaalset lubatud doosi.
10. “Incognito” režiim teeb kasutaja nähtamatuks
Incognito või Private veebisirvija saki avamine teeb veebis surfamise nähtamatuks vaid teiste sama arvuti kasutajate jaoks. Incognito režiimis ei salvestata külastatud veebilehti logisse ning ei küsita küpsiseid, seetõttu võib portaalidesse ning saitidele sisselogimine olla tavapärasest tüütum. Veebilehtede omanikud, reklaamiagentuurid, luureteenistus ning muud asjast huvitatud osapooled saavad ilma probleemideta arvutikasutaja tegevust jälgida.
9. Mobiiltelefonid põhjustavad ajukasvajat
Möödunud sajandi lõpus ning selle sajandi algusaastatel oli kõige levinumaks tehnika kohta käivaks õudukaks müüt, et mobiiltelefoni pidev kasutamine tekitab vähki. Kiirustan seda müüti murdma: mitte ükski uuring pole seda veel tõestanud. Ühendkuningriikides 11 aastat kestnud uurimuse käigus ei leitud tõestust, et telefoni poolt tekitavad raadiolained ohustavad inimese tervist. Samas uurimuse käigus öeldi, et nemad vajad veel aega, et seda müüti purustada või kinnitada.
8. Videomängud teevad vägivaldseks
Läbi aegade on videomänge süüdistatud selles, et need mõjuvad noortele halvasti, kuid teadus on siinkohal teisel arvamusel. 2013. aastal esitles Glasgow Ülikooli uuringutulemused, millest saab tulla järeldusele, et videomängude mängimine ei muutnud märkimisväärselt katsealuste käitumist. Teise uuringu käigus leiti, et lapsed, kes mängivad päevas vähem kui tund aega videomänge on õnnelikumad, kes videomänge ei puutugi. Samas on teadlased jõudnud ka järeldusele, et mängudega liialdamine võib tuua negatiivseid tagajärgi.
7. Facebook’i seinale postitatud õigused omavad juriidilist tähtsust
Küllap on nii mõnigi on näinud oma sõbra Facebook’i staatust, mis on täis juriidilisi termineid ning mille põhimõtte on see, et antud teksti postitaja ei luba sotsiaalvõrgustikul oma pilte ega muid andmeid kasutada. Kuigi Facebook’i kasutajatingimustes on öeldud, et kasutaja on oma fotode täieõiguslik omanik, on Facebook‘l sellegipoolest õigus kasutada neid pilte vastavalt kasutaja privaatsuse seadistustele. Nagu üks jurist ütles: sina oled omanik, neil on õigus kasutada.
3. Mac-d ei saa viiruseid
Tulistest kommentaaride lahingutes võib kuulda Apple’i pooldajatelt tihtipeale väidet, et Mac OS X on pahavara suhtes immuunne. See on tegelikult üsna levinud väär-arusaam ning Õun ise on selle levitamisele kaasa aidanud. Näiteks oli Apple’i reklaamide sarjas kujutatud PC arvutit, mis kannatas pahavara käes ning samas oli Mac puutumata. Kuid pärast seda, kui 2011.aasta suvel nakatus ligikaudu 600 tuhat Mac OS X põhist masinat Flashback Trooja Hobusega, muutis Apple oma reklaamsõnumit. Kui varem oli Apple’i lehel kirjutatud “See ei saa viiruseid”, siis pärast pahavara epideemiat muudeti see “See tagab sinu turvalisuse”.
Tõsi on see, et Windows-i ja muude opsüsteemidega masinad on haavatavamad, kuid ainult sellepärast et kräkkerid tahavad nakatada maksimaalselt suurt kasutajaskonda, ning 90% arvutitest maailmas jookseb Windows‘l. Milleks näha vaeva pahavara loomisega, et nakatada pisikest hulka arvuteid?
Kuid see ei tähenda, et Apple’i seadmete kasutajad on puutumatud ning ka nemad peaksid paigaldama masinatele viirustõrjet. Üks parimaid viise pahavara Mac-st eemale hoidmiseks on tagada see, et arvutile on kõik viimased värskendused paigaldatud. Apple otsib üles oma lauaarvutite opsüsteemis olevad turvaaugud enne, kui suuremat sorti jama tekib. Tavakasutaja peaks samuti järgi uurima mida ta oma arvutisse paigaldab. Enne installimist tasuks äppi nime veidi guugeldada ning lugeda teiste kasutajate tagasisidet.
2. Internetis pole midagi muud peale tõde
Google sõnul on veebis üle trillioni unikaalse veebilehe ning internet on ligipääsetav igaühele. Igaüks võib sisu tarbida ning ka sisu luua. Kuid sellise avatuse puhul ei saa alati kindlaks teha loetava materjali usaldusväärsust. Selleks et kindlaks teha, kas allikas on usaldusväärne pööra tähelepanu saidi nimele. Kas nimetus tekitab usaldust? Milline on nimelaiend? Kas see lõpeb .com-i või .gov-ga?
Kui materjaliks on mõni kirjatükk, siis tuleb kontrollida artikli autori tausta, et teha kindlaks, et inimene teab, millest ta kirjutab. Kui autori nime pole võimalik leida, siis tasub piiluda “Autorist” lehele, kus on üldjuhul märgitud, kes ja milleks seda sisu luuakse. Kuid nagu alati, tuleb internetimaterjalide puhul olla skeptiline ning koguda materjali mitmest kohast.
tehnikarott 